Mis teema sulle huvi pakub?

Turvaline internet

Raamatu lugu Alustades selle raamatu kirjutamist, oli mu sooviks, et lapsevanemad ja Ă”petajad oskaksid Ă”petada lapsi internetis turvalisemalt liikuma. Kui…

Continue Reading

Beebotid koolis

Beebotid on ĂŒlimalt toredad tegelased, kes aitavad tundi muuta pĂ”nevamaks nii esimeses kui ka kaheteistkĂŒmnendas klassis. Beeboti selgeks saamiseks pole…

Continue Reading
Continue Reading

Miks? Kes? Mida?

See leht on kahe tehnikahuvilise naise spontaanne idee - soovime anda vĂ€ikese panuse sellesse, et kĂ”igis Eesti koolides ja lasteaedades oleks lastel vĂ”imalik tutvuda programmeerimise pĂ”hialustega. Diana on tehnikahuviline lapsevanem, kes hetkel fĂ€nnab robootikat, pĂŒĂŒab Saue vallas tehnikapisikut levitada ja teeb ka erinevaid tehnikateemalisi koolitusi. Mai on tĂ€iskohaga robootikaĂ”petaja, kes tegutseb Laagri, Vinni ja 21. kool roboringides. KĂ”iki siin postitatuid ideid ja materjale vĂ”ib julgelt tunnis kasutada. Kui see leht sind inspireerib ja soovid nĂ€iteks mĂ”nda enda ideed ka teistega jagada, siis vĂ”ta ĂŒhendust!

Viimased blogipostitused

Tallinna Ülikooli Ă”ngitsuskirjad ehk miks on kommunikatsioon oluline

Eile kuulsin ĂŒhelt TLÜ-st kĂ€ivalt tuttavalt, et ta sai ĂŒlikoolilt just kirja, mis hoiatas Ă”ngitsuskirjade eest. Kahjuks temale ei olnud algset Ă”ngitsuskirja saadetud, kuid Ă”nneks jĂ€i Twitteris silmas @rasareporteri kontol sarnane teemaarendus ning konto omanik oli lahkelt nĂ”us ka Ă”ngitsuskirja jagama. Kiri siis ise nĂ€gi vĂ€lja selline. (veel …)

Kuidas virtuaalset sĂŒnnipĂ€evapidu korraldada

Kuna tundub, et lĂ€hinĂ€dalatel istume me kĂ”ik ikka veel kodus ning vaevalt nĂŒĂŒd peale eriolukorra lĂ”ppemist kohe kĂ”ik pidutsema saavad hakata, siis pĂ€ris paljud lapsevanemad on silmitsi olukorraga, kus tuleb tĂ€iesti mĂ”tlema hakata, et kuidas siis sĂŒnnipĂ€eva Ă€ra organiseerida. PĂ”hikooli vanemas astmes kĂ€ivad noored saavad arvatavasti ise ilusasti virtuaalpeo korraldamisega soovi korral hakkama vĂ”i siis lĂŒkkavad peo edasi, kuid algklassides on see pidupĂ€ev ju ekstra oluline. Seega panen siia kirja mĂ”ned mĂ”tted, mis vĂ”ivad aidata virtuaalset sĂŒnnipĂ€eva korraldada. (veel …)

Zoomida vĂ”i mitte zoomida – see on kĂŒsimus

Zoomida vĂ”i mitte zoomida? – See on kĂŒsimus!
Mis oleks ĂŒllam: Ekraanil taluda
kĂ”ik reklaamid, mida nett nĂŒĂŒd nĂ€itab….
vÔi tÔstes relvad hÀdamere vastu,
teenus lÔpetada? Netist lahkuda.
Muud midagi, sest nÔnda kadudes
kaoks rĂŒndebot ja kĂ”ik need turvariskid
mis veebiteenus pÀrib progejalt.

Kolmas nĂ€dal distantsĂ”pet on jĂ”udnud lĂ”pusirgele. Elus on enamik lapsevanemaid ja Ă”petajaid ning lapsed nĂ€evad und sellest Ă”nnelikust hetkest, kui neid jĂ€lle kooli lastakse… Vaikselt on paika loksumas ka suhtluskanalid ja töövahendid ning rÔÔm on kuulda ka Laagri roboringi noortelt, et juba pĂ€ris paljud Ă”petajad nĂŒĂŒdseks ka videotunde teinud. Hoolekogu listis nĂ”uavad isegi need lapsevanemad, kes muidu vĂ€ga tehnika usku ei ole, rohkem online tunde lastele. (veel …)

Kuidas digimaailma abil uuel aastal tublim olla?

Uus aasta on alanud ning paljud inimesed on andnud ka endale mĂ”ned lubadused. Kes plaanib dieeti pidada, kes sporti teha ning kindlasti on ka neid, kes alanud aastal midagi uut plaanivad Ă”ppida. Ja miks mitte seda teha siis digimaailma abiga? AlljĂ€rgnevalt jagan nĂŒĂŒd paari ideed veebilehtede ja rakenduste kohta, mida ise olen kasutanud ja rahule jÀÀnud.

Duolingo

Keelte Ă”ppimine on alati suurepĂ€rane mĂ”te ning Duolingo abiga on see pĂ€ris lĂ”bus tegevus. Olen ise nĂŒĂŒd vaikselt hispaania keelt pĂŒĂŒdnud seal Ă”ppida ning kuigi pikka vestlust kindlasti pidada ei suuda veel, siis filmides ja tekstides on hĂ€mmastavalt palju tuttavaid sĂ”nu. Tegelikult neid keele Ă”ppimise rakendusi on veel palju, kuid kuna ise olen Duolingo juurde jÀÀnud, siis ei oska teisi vĂ€ga soovitada. Suurimaks miinuseks on muidugi see, et Eesti keelt seal ei ole ning seetĂ”ttu on vajalik mingi esmase vÔÔrkeele oskus. (veel …)

7 pĂ”hjust, miks “HĂ€kkerite lahing” on suurepĂ€rane jĂ”ulukink igale nutihuvilisele noorele

1. Annab noorele hÀdavajalikke teadmisi digimaailma kohta

Tihti usuvad lapsevanemad, et noored teavad intuitiivselt, kuidas nutimaailmas toimida, kuid tegelikult see nii pĂ€ris ei ole. Noored kasutavad kĂŒll nutiseadmeid aktiivselt ja enesekindlalt, kuid tegelikult ei teata tihti elementaarseid asjugi. NĂ€iteks kui uurida noortelt, et kust internet telefoni tuleb vĂ”i mida tĂ€hendab, et asjad on pilves, siis ĂŒldjuhul vĂ€ga vĂ€hesed noored teavad seda. Tihti ei mĂ”isteta ka seda, et ka mĂ€ngudes kehtivad samad reeglid nagu pĂ€riselus, seda eriti vÔÔrastega suhtlemise osas.

Me ei lase lapsi enne tĂ€navatele omapĂ€i liikuma, kui oleme kindlad, et nad teavad kuidas erinevates olukordades kĂ€ituda. Ometigi laseme nad omapĂ€i internetti avastama kuigi seal vĂ”ib olla kordades ohtlikum kui ÀÀrelinna tĂ€navatel. Lapsega peab erinevad digimaailma ohud ja vĂ”imalused lĂ€bi arutama ja mĂ€ng “HĂ€kkerite lahing” aitab seda teha. (veel …)

Tahtsin minna robootikasse, aga ema saatis iluvÔimlemisse

Kahjuks olen sarnast asja kuulnud enam kui korra vĂ”i paar. On hulk noori tĂŒdrukuid, kes hea meelega ehitaks roboteid ja looks programme, kuid see ei tundu piisavalt kohane tegevus nende emade jaoks 🙁

Eile kĂ€isin ka ĂŒhes roboringis kĂŒlas, kus kĂ”ik osalejad olid ainult poisid. RĂŒhma juhendaja oleks tahtnud vĂ€ga nĂ€ha ka tĂŒdrukuid oma tunnis, kuid kuna kohtade arv piiratud, siis kiiremini reageerisid sĂ”nale robootika poiste vanemad.

Muidugi on ka vastupidiseid ÀÀrmusi. Kui Taavi Kotka tĂŒtar puksiti vĂ€lja robootikaringist, siis sellest sai alguse HK Unicorn Squad – pĂ”nev ettevĂ”tmine, mille suur miinus on muidugi see, et nĂŒĂŒd diskrimineeritakse poisse. Aga eks elu allub fĂŒĂŒsikaseadustele ning kui pendel ĂŒhest ÀÀrest lahti lasta siis alguses liigubki ta teise ÀÀrmusesse kuni aja jooksul tasakaalu leiab ning seisma jÀÀb. (veel …)

Meie laste teistmoodi muinasjutud

Miks lapsed enam raamatuid ei loe? Kuidas kĂŒll nende fantaasia areneb? Miks nad ei mĂ€ngi indiaanlasi, kaubosid, kodu vĂ”i mida iganes meie oma lapsepĂ”lves mĂ€ngisime?

APPI!!! Noorus on hukas!!!

VĂ”ib-olla ma nĂŒĂŒd veidi keerasin vinti ĂŒle, kuid sarnaseid diskussioone olen lugenud internetist ja kuulnud pĂ€riselust ning vahel on mul tĂ€iesti kurb, kuidas oleme jĂ€rgmise pĂ”lvkonna lihtsalt maha kandnud. (veel …)

Kas lapsed tahavad oma vanematega rÀÀkida?

TĂ€na tegin vĂ€ga mĂ”nusas vĂ€ikses seltskonnas “HĂ€kkerite lahingu” mĂ€nguĂ”htut. Kohal oli neli noort ning luurele oli tulnud ka ĂŒks Ă”petaja, kes ise plaanib mĂ€ngu Ă”ppematerjalina kasutada. TavapĂ€raselt kasutan ma Powerpoindi esitluse abi koolitusel, et tundi jĂ€rje peal hoida, kuid selle seltskonnaga otsustasin teha erandi ja panime lauad kokku ja igaĂŒks sai oma tegelaskaardid kĂ€tte, keda siis kaitsma asuda.

Muidugi lĂ€ks juba alguses pĂ€ris palju aega enne kui reegliteni jĂ”udsime. Piisas paarist tegelaskaardist, et juttu jĂ€tkuks kauemaks. KĂ”igepealt uurisin ĂŒhelt noorelt, et mida JĂ€nes (see on ĂŒks tegelaskaart) internetis teeb ja selle peale sain kindla vastuse, et kindlasti kasutab TikTok-i. Siis pidime tĂ€iskasvanud osalejale seletama, mis on TikTok ning sealt edasi tulid juba lood,  et kuidas TikTokis jamadesse sattuda. Sealt edasi jĂ”udsime tĂŒdruku juurde, kes robotit kĂ€es hoiab ja saime teada, et ĂŒks noor seltskonnas unistab sellest, et kunagi teeb valmis roboti, kes tema eest asjad Ă€ra teeb (ja ei saa salata, isegi vahel unistan sellisest koduabilisest). (veel …)

Uus hullus noorte seas – videokĂ”ned vÔÔrastega (Omegle)

Hiljuti jĂ€i mulle kĂ”rvu info, et olemas on nĂŒĂŒd selline rakendus nagu Omegle (OmeTV on mobiilirakenduse nimi). Tegu siis suhtlusrakendusega, mille idee on lihtne – paned kirja mĂ”ne mĂ€rksĂ”na, mis sind huvitab (see isegi pole nĂ”utav) ning siis ĂŒhendatakse sind tĂ€iesti suvalise inimesega, kellega vestelda saad. Mul endal praegu testides vestlust ei ĂŒhendanud, kui netist on neid screenshotte pĂ€ris palju. See meem siin tundub asja olemuse hĂ€sti kokku vĂ”tvat.

(veel …)

Teadmatuse paanika

Eile jĂ€i mulle Twitteris silma ĂŒks sĂ€uts:

Esmalt panin laigi asjale Ă€ra (oli ilmselge, et tegu mĂ”nusa musta huumoriga, mida ma hindan) ja hakkasin vaatama jĂ€rgmisi postitusi, kuid miski jĂ€i nĂ€rima. Tekkis huvi, et kas tĂ”esti vĂ”ib olla inimesi, kes tĂ”esti pelgavad kĂ”ike vÔÔramaist nii palju, et isegi araabia numbrid ja ladina tĂ€hed tundub mingi sĂŒvariigi multikulti propaganda. Otsustasin huvi pĂ€rast teha kiire kĂŒsitluse Facebookis ning, et valim ikka piisavalt suur oleks, siis panin kĂŒsitluse ĂŒles Pere24 lehele, kus on enam kui 30 000 fĂ€nni. (veel …)