Mis teema sulle huvi pakub?

Turvaline internet

Raamatu lugu Alustades selle raamatu kirjutamist, oli mu sooviks, et…

Loe edasi
Loe edasi

Beebotid koolis

Beebotid on ülimalt toredad tegelased, kes aitavad tundi muuta põnevamaks…

Loe edasi

Miks? Kes? Mida?

See leht on kahe tehnikahuvilise naise spontaanne idee - soovime anda väikese panuse sellesse, et kõigis Eesti koolides ja lasteaedades oleks lastel võimalik tutvuda programmeerimise põhialustega. Diana on tehnikahuviline lapsevanem, kes hetkel fännab robootikat, püüab Saue vallas tehnikapisikut levitada ja teeb ka erinevaid tehnikateemalisi koolitusi. Mai on täiskohaga robootikaõpetaja, kes tegutseb Laagri, Vinni ja 21. kool roboringides. Kõiki siin postitatuid ideid ja materjale võib julgelt tunnis kasutada. Kui see leht sind inspireerib ja soovid näiteks mõnda enda ideed ka teistega jagada, siis võta ühendust!

Viimased blogipostitused

Miks alati ei tasu kodumaist eelistada ehk minu kannatuste rada Schoolaby keskkonnas

Tegelikult on mul päris pikka aega plaanis olnud nüüd kirjutada väike arvustus Schoolaby teemadel, sest päris mitmed õpetajad on juba suhelnud sel teemal ja alati on lihtsam ju anda link postitusele kui kõike uuesti nullist rääkida.

Jutt tuleb pikk ja seega teen kohe TL;DR kokkuvõtte nüüd nende jaoks, kellel kannatust vähem. Nimelt kui on soov viia läbi puhast virtuaalkursust suuremale seltskonnale (minul sel õppeaastal ca 200 osalejat kokku), siis otsi mõni muu alternatiiv  – hetkel tundub, et isegi Google Classroom oleks olnud tunduvalt mõistlikum valik ja ise sügisel pigem Moodle plaanin kasutusele võtta.

Samas olen kuulnud, et õpetajad, kes kasutavad keskkonda nö tavapärase klassitöö kõrvalt vähesel määral ja tunduvalt väiksemale seltskonnale on lehega rahul. Seetõttu kõigepealt väike taustakirjeldus, et mis oludes ma ise Schoolaby keskkonda kasutan.

(veel …)

Kuidas edeneb virtuaalse valikkursuse loomine ehk siis muljeid projekti köögipoolelt

Täna tekkis idee, et äkki peaksin ka siia blogisse kirja panema, kuidas mu uusima projekti käivitamine läheb. Paratamatult tundub, et sellest pandeemiast me uueks õppeaastaks lahti ei saa ning võibolla minu kogemused on abiks mõnele õpetajale, koolijuhile või organisatsioonile, kes koolidega tihedat koostööd teeb.

Uueks projektiks on siis virtuaalne valikkursus “Turvaliselt infoühiskonnas”, mille idee tuli nüüd sellel talvel, kui iga nädal mitme erineva aine jaoks videoid teha vorpisin. Õpilased olid armsad ja andsid palju positiivset tagasisidet, kuid endal oli pidevalt tunne, et jooksen lati alt läbi. Tahaks teha asju palju paremini. Muidugi ei ole see realistlik olukorras, kus iga nädal on viie aine jaoks vaja uued materjalid luua – see oli hullumeelne koormus. Kevadeks oli unistus ühest sisukast ja põnevast virtuaalsest kursusest kasvanud juba nii suureks, et aeg oli asuda tegudele. (veel …)

Noortelt noortele – olge osa lahendusest mitte probleemist

Olukord on karm ning hetkel peab igaüks valima, kas olla osa probleemist või osa lahendusest. Seetõttu palusin oma õpilastel Arte Gümnaasiumis panna kirja soovitusi teistele noortele, et kuidas saaksime hoida enda ja oma lähedaste vaimset ning füüsilist tervist ning siin allpool siis ongi noorte soovitused. Soovitan kõigil lugeda ja siis ka edasi jagada – siin on nii palju positiivset energiat ning sain isegi paar mõtet järgnevateks nädalateks. Ja siinkohal tänaks ka kõiki õpilasi, kes nii entusiastlikult mu üleskutsega kaasa tulid 💖 (veel …)

Tallinna Ülikooli õngitsuskirjad ehk miks on kommunikatsioon oluline

Eile kuulsin ühelt TLÜ-st käivalt tuttavalt, et ta sai ülikoolilt just kirja, mis hoiatas õngitsuskirjade eest. Kahjuks temale ei olnud algset õngitsuskirja saadetud, kuid õnneks jäi Twitteris silmas @rasareporteri kontol sarnane teemaarendus ning konto omanik oli lahkelt nõus ka õngitsuskirja jagama. Kiri siis ise nägi välja selline. (veel …)

Kuidas virtuaalset sünnipäevapidu korraldada

Kuna tundub, et lähinädalatel istume me kõik ikka veel kodus ning vaevalt nüüd peale eriolukorra lõppemist kohe kõik pidutsema saavad hakata, siis päris paljud lapsevanemad on silmitsi olukorraga, kus tuleb täiesti mõtlema hakata, et kuidas siis sünnipäeva ära organiseerida. Põhikooli vanemas astmes käivad noored saavad arvatavasti ise ilusasti virtuaalpeo korraldamisega soovi korral hakkama või siis lükkavad peo edasi, kuid algklassides on see pidupäev ju ekstra oluline. Seega panen siia kirja mõned mõtted, mis võivad aidata virtuaalset sünnipäeva korraldada. (veel …)

Zoomida või mitte zoomida – see on küsimus

Zoomida või mitte zoomida? – See on küsimus!
Mis oleks üllam: Ekraanil taluda
kõik reklaamid, mida nett nüüd näitab….
või tõstes relvad hädamere vastu,
teenus lõpetada? Netist lahkuda.
Muud midagi, sest nõnda kadudes
kaoks ründebot ja kõik need turvariskid
mis veebiteenus pärib progejalt.

Kolmas nädal distantsõpet on jõudnud lõpusirgele. Elus on enamik lapsevanemaid ja õpetajaid ning lapsed näevad und sellest õnnelikust hetkest, kui neid jälle kooli lastakse… Vaikselt on paika loksumas ka suhtluskanalid ja töövahendid ning rõõm on kuulda ka Laagri roboringi noortelt, et juba päris paljud õpetajad nüüdseks ka videotunde teinud. Hoolekogu listis nõuavad isegi need lapsevanemad, kes muidu väga tehnika usku ei ole, rohkem online tunde lastele. (veel …)

Kuidas digimaailma abil uuel aastal tublim olla?

Uus aasta on alanud ning paljud inimesed on andnud ka endale mõned lubadused. Kes plaanib dieeti pidada, kes sporti teha ning kindlasti on ka neid, kes alanud aastal midagi uut plaanivad õppida. Ja miks mitte seda teha siis digimaailma abiga? Alljärgnevalt jagan nüüd paari ideed veebilehtede ja rakenduste kohta, mida ise olen kasutanud ja rahule jäänud.

Duolingo

Keelte õppimine on alati suurepärane mõte ning Duolingo abiga on see päris lõbus tegevus. Olen ise nüüd vaikselt hispaania keelt püüdnud seal õppida ning kuigi pikka vestlust kindlasti pidada ei suuda veel, siis filmides ja tekstides on hämmastavalt palju tuttavaid sõnu. Tegelikult neid keele õppimise rakendusi on veel palju, kuid kuna ise olen Duolingo juurde jäänud, siis ei oska teisi väga soovitada. Suurimaks miinuseks on muidugi see, et Eesti keelt seal ei ole ning seetõttu on vajalik mingi esmase võõrkeele oskus. (veel …)

7 põhjust, miks “Häkkerite lahing” on suurepärane jõulukink igale nutihuvilisele noorele

1. Annab noorele hädavajalikke teadmisi digimaailma kohta

Tihti usuvad lapsevanemad, et noored teavad intuitiivselt, kuidas nutimaailmas toimida, kuid tegelikult see nii päris ei ole. Noored kasutavad küll nutiseadmeid aktiivselt ja enesekindlalt, kuid tegelikult ei teata tihti elementaarseid asjugi. Näiteks kui uurida noortelt, et kust internet telefoni tuleb või mida tähendab, et asjad on pilves, siis üldjuhul väga vähesed noored teavad seda. Tihti ei mõisteta ka seda, et ka mängudes kehtivad samad reeglid nagu päriselus, seda eriti võõrastega suhtlemise osas.

Me ei lase lapsi enne tänavatele omapäi liikuma, kui oleme kindlad, et nad teavad kuidas erinevates olukordades käituda. Ometigi laseme nad omapäi internetti avastama kuigi seal võib olla kordades ohtlikum kui äärelinna tänavatel. Lapsega peab erinevad digimaailma ohud ja võimalused läbi arutama ja mäng “Häkkerite lahing” aitab seda teha. (veel …)

Tahtsin minna robootikasse, aga ema saatis iluvõimlemisse

Kahjuks olen sarnast asja kuulnud enam kui korra või paar. On hulk noori tüdrukuid, kes hea meelega ehitaks roboteid ja looks programme, kuid see ei tundu piisavalt kohane tegevus nende emade jaoks 🙁

Eile käisin ka ühes roboringis külas, kus kõik osalejad olid ainult poisid. Rühma juhendaja oleks tahtnud väga näha ka tüdrukuid oma tunnis, kuid kuna kohtade arv piiratud, siis kiiremini reageerisid sõnale robootika poiste vanemad.

Muidugi on ka vastupidiseid äärmusi. Kui Taavi Kotka tütar puksiti välja robootikaringist, siis sellest sai alguse HK Unicorn Squad – põnev ettevõtmine, mille suur miinus on muidugi see, et nüüd diskrimineeritakse poisse. Aga eks elu allub füüsikaseadustele ning kui pendel ühest äärest lahti lasta siis alguses liigubki ta teise äärmusesse kuni aja jooksul tasakaalu leiab ning seisma jääb. (veel …)

Meie laste teistmoodi muinasjutud

Miks lapsed enam raamatuid ei loe? Kuidas küll nende fantaasia areneb? Miks nad ei mängi indiaanlasi, kaubosid, kodu või mida iganes meie oma lapsepõlves mängisime?

APPI!!! Noorus on hukas!!!

Võib-olla ma nüüd veidi keerasin vinti üle, kuid sarnaseid diskussioone olen lugenud internetist ja kuulnud päriselust ning vahel on mul täiesti kurb, kuidas oleme järgmise põlvkonna lihtsalt maha kandnud. (veel …)