Mis teema sulle huvi pakub?

Turvaline internet

Raamatu lugu Alustades selle raamatu kirjutamist, oli mu sooviks, et lapsevanemad ja õpetajad oskaksid õpetada lapsi internetis turvalisemalt liikuma. Kui…

Continue Reading

Beebotid koolis

Beebotid on ülimalt toredad tegelased, kes aitavad tundi muuta põnevamaks nii esimeses kui ka kaheteistkümnendas klassis. Beeboti selgeks saamiseks pole…

Continue Reading

Miks? Kes? Mida?

See leht on kahe tehnikahuvilise naise spontaanne idee - soovime anda väikese panuse sellesse, et kõigis Eesti koolides ja lasteaedades oleks lastel võimalik tutvuda programmeerimise põhialustega. Diana on tehnikahuviline lapsevanem, kes hetkel fännab robootikat, püüab Saue vallas tehnikapisikut levitada ja teeb ka erinevaid tehnikateemalisi koolitusi. Mai on täiskohaga robootikaõpetaja, kes tegutseb Laagri, Vinni ja 21. kool roboringides. Kõiki siin postitatuid ideid ja materjale võib julgelt tunnis kasutada. Kui see leht sind inspireerib ja soovid näiteks mõnda enda ideed ka teistega jagada, siis võta ühendust!

Viimased blogipostitused

Teadmatuse paanika

Eile jäi mulle Twitteris silma üks säuts:

Esmalt panin laigi asjale ära (oli ilmselge, et tegu mõnusa musta huumoriga, mida ma hindan) ja hakkasin vaatama järgmisi postitusi, kuid miski jäi närima. Tekkis huvi, et kas tõesti võib olla inimesi, kes tõesti pelgavad kõike võõramaist nii palju, et isegi araabia numbrid ja ladina tähed tundub mingi süvariigi multikulti propaganda. Otsustasin huvi pärast teha kiire küsitluse Facebookis ning, et valim ikka piisavalt suur oleks, siis panin küsitluse üles Pere24 lehele, kus on enam kui 30 000 fänni. (veel …)

Kui ma oleksin investeerimiskelm siis …

Täna jäi silma Postimehes ilmunud artikkel, et “Investeerimiskelmid otsivad ohvreid”. Eriti murelikuks tegi mind lõik, et

Tema sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poole, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et on investorid, nende raha “töötab” ja justkui toob tulu.

Ma nüüd otseselt ise pole selle skämmi kannatanutega suhelnud ning seetõttu mul puudub ka igasugune info, et kuidas nendelt raha välja peteti, kuid otsustasin teha väikese mõtteharjutuse, et  juhul kui oleksin kuritegelik mastermind, siis mida ma teeksin, et inimestelt võimalikult palju raha kätte saada. (veel …)

Mida teha, kui laps tahab saada häkkeriks?

Mul jookseb hetkel üks väike reklaampostitus mängu jaoks Facebookis ja üks päev jäi selle all silma selline kommentaar:

Võiks siis olla muidki lauamänge, mis õpetaks olema mitteseaduskuulekas. Peremäng vägistajatest, koolikiusajatest või autovarastest äkki? PS. 90% Eestis ringlevast tarkvarast on endiselt piraaditud.

Kui püüdsin täpsemalt probleemist aru saada, et kuidas siis üks magistritöö raames valminud lauamäng inimese meelest mitteseaduskuulekas on, ning seletasin veidi valge ja musta kaabu häkkerite teematikat, siis järgmine vastus oli selline:

samahästi võiks lasteaias lapsed kasvatada kanepit… See on nagu relaps aega, kus mänguasjadeks olid lastesuitsud ja lastetuhatoosid. Lastešampus juba on, äkki lasteviin ka? Pedagoogikas ei peeta eriti eetiliseks piiripealsust kriminaalse või ebaeakohasega.

(veel …)

Koolitund lauamängu “Häkkerite lahing” abil

Tunni eesmärk on õpilastele mängulisel viisil õpetada erinevaid digipädevusi. Mängu slaidid on tehtud lauamängu „Häkkerite lahing“ baasil ning tunni läbiviimiseks on vaja mängust järgmisi komponente:

  • Tegelaskaardid
  • Pahavaražetoonid
  • Numbrižetoonid

Kui soovite kasutada trükitud mängu, siis minimaalselt on vaja kahte mängu komplekti – sellisel juhul saab klassis moodustada 4 tiimi. Ideaalne oleks moodustada 3-4 liikmelised tiimid ning vastavalt sellele ka tuleks mängude arv (1 mäng = 2 tiimi). Kooli jaoks on soodsam osta elektroonilised failid, mida saab ise välja printida piiramatu arv kordi. (veel …)

Mida peaksid teadma, kui su laps BitLife mängib

Sellel nädalal jõudis meie majapidamisse uus mäng nimega Bitlife. Ja sellega seoses käivad vestlused olid igatahes piisavalt värvikad, et otsustasin nüüd asja üle vaadata ning see oli päris põnev kogemus.

Mäng ise on lihtne. Mängu alguses sünnid mingi tegelasena ja siis teed elus valikuid ning mingi hetk siis sured ära. Iga elu on täiesti erinev ning valikuid on palju – täpselt nagu päris elus. Mäng ise on pigem teksti põhine ja mingit ebatsensuurset graafikat seal ei ole. Samuti ei ole mäng võrgupõhine – ehk siis mingeid kahtlasi kontakte võõrastega tekkida ei saa. Seda veidram tundus mulle fakt, et PEGI soovitab seda mängu alates 16 eluaastast ja App Stores on selle vanuseks märgitud 17+ (veel …)

Väike saladus võib viia väga suurte jamadeni

Mõni aeg tagasi sattusin kuulma paari põhikooli õpilase vestlust teemal, kas tuleks üks ühine tuttav internetis blokeerida või mitte. Kuna tihti on selline tuttavate blokeerimine märk, et tegemist on küberkiusamisega, otsustasin vestlusesse sekkuda ja uurida, mis sunnib selliseid meetmeid kasutusele võtma. Selgus, et see tuttav oli noortelt eelmisel õhtul soovinud saada miskit, mida nad nimetasid „selleks, mida sa oma raamatus keelad kindlasti jagada“. Mul läks mõni hetk aega, et taibata, et viidatakse alastipildile või nude‘le, nagu noored seda ise nimetavad.

Ja kuigi õnneks need noored isegi ei kaalunud selle soovi täitmist, läks mul ikkagi ohutuli peas põlema. Meenus kohe kaks lugu, mis samuti sisaldavad selliseid märksõnu nagu 7. klass, alastipildid, suhtlus internetis ning mõlema loo lõpp on väga traagiline. (veel …)

10 soovitust kuidas alanud aastal turvalisemalt internetis liigelda

Väga paljud inimesed kipuvad arvama, et nad on liiga ebaolulised või vaesed selleks, et võiks sattuda küberpättide vaatevälja. Ja neilt pole ju tegelikult miskit virtuaalset võimalik varastada. Tegelikult päris nii see ei ole ja just seetõttu palun koolitustel alati inimesel mõelda kolmele küsimusele:
  1. Kui suure summa eest oled sa andma pättidele ligipääsu enda sotsiaalmeediakontodele, et su tuttavatelt saaks raha välja petta?
  2. Kui suure summa eest oled sa nõus mõnda oma fotot laskma postitada mõnele pornolehele?
  3. Kui su arvuti kohe praegu põlema läheks, siis kui palju oled saa nõus osavale IT tüübile maksma, et see su andmed ja failid taastaks?

(veel …)

Ekraaniaeg ja tühjad kalorid

Sellel teisipäeval peale osalemist saates “Suud puhtaks” sõitsin autoga kodu poole ja püüdsin aru saada, miks mulle mõjub väljend ekraaniaeg nagu punane rätt härjale. Ja peale mõningast juurdlemist sain aru – tegu on sama ohtliku väljendiga kui kalorid.
Näiteks kui ma ütlen, et eile tarbisin 2000 kalorit, siis see tegelikult ei ütle ju miskit minu toitumisharjumuste kohta. Üldse et saaks asjad konteksti panna on vaja teada minu vanust, sugu, pikkust, kaalu, liikumisharjumusi ja praegust kehalist vormi. Samuti ei ole ju oluline ainult nende kalorite hulk vaid ka kvaliteet. Kas ma sain kalorid hamburgerit ja friikartuleid tarbides või hoopis mõnd suppi ja salatit süües.

(veel …)

Kuidas Momo teemat lastele seletada?

Minuni jõudis murettekitav tagasiside, et mõned lapsevanemad on lastele turja karanud selle Momo teema pärast ning seetõttu otsustasin siia blogisse postitada ka täiendavad juhtnöörid, et kuidas oleks mõistlik käituda olukorras, kui kuulete, et internetis on mingi jama levima hakanud, mis teie laste vaimset või füüsilist tervist kahjustada võib.

Kõige olulisem: Ärge riielge lastega, sest nemad ei ole selles jamas süüdi

Kindlasti ei ole adekvaatne reageering see, et lapsele kodus turja hüpata, et miks mingi Momo internetis pesitseb. Kui kuulete, et naabruskonnas tegutseb liputaja ning avastate, et ka teie laps on seda tüüpi näinud, siis ei arva te ju ometigi, et teie laps on süüdi, et talle suguelundeid näidati?!? (veel …)

Ostud internetis

Tegu on raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” 14. peatükiga

_____________________________________

Tänapäeval võib olla keeruline leida inimest, kes pole interneti kaudu kunagi midagi ostnud või müünud. Kõik prognoosid näitavad, et e-kaubanduse osakaal suureneb kiirenevas tempos, kuid koos sellega on kolinud internetti ka petturid ja kiiret raha teenida lootvad äriinimesed. Internetis ostlemisega kaasneb paras hulk riske, millest tasub teadlik olla enne pangaülekande tegemist või krediitkaardiandmete sisestamist.

Hiljuti jäi silma uudis, et USA-s sulgeb järjest rohkem kaubanduskeskusi oma uksi, kuna inimesed teevad järjest aina enam oste internetist. Kellelegi pole ju saladus, et Aliexpressi lehelt Hiinast kaupa tellides tuleb eseme hind koos transpordikuludega märgata-valt soodsam kui seda kohalikust kaubandusvõrgust soetades.

Paratamatult on koos ausate kauplejatega kolinud internetti ka need, kes näevad internetis võimalusi teenida tulu moel, mida tavalises poes harrastada poleks võimalik. See võib olla näiteks kauba piltide ilustamine või olematu kauba müümine. Tihti minnakse välja inimlike nõrkuste peale – internetiski kehtib reegel, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega see ei olegi tõsi.

(veel …)