Tahtsin minna robootikasse, aga ema saatis iluvõimlemisse

Kahjuks olen sarnast asja kuulnud enam kui korra või paar. On hulk noori tüdrukuid, kes hea meelega ehitaks roboteid ja looks programme, kuid see ei tundu piisavalt kohane tegevus nende emade jaoks 🙁

Eile käisin ka ühes roboringis külas, kus kõik osalejad olid ainult poisid. Rühma juhendaja oleks tahtnud väga näha ka tüdrukuid oma tunnis, kuid kuna kohtade arv piiratud, siis kiiremini reageerisid sõnale robootika poiste vanemad.

Muidugi on ka vastupidiseid äärmusi. Kui Taavi Kotka tütar puksiti välja robootikaringist, siis sellest sai alguse HK Unicorn Squad – põnev ettevõtmine, mille suur miinus on muidugi see, et nüüd diskrimineeritakse poisse. Aga eks elu allub füüsikaseadustele ning kui pendel ühest äärest lahti lasta siis alguses liigubki ta teise äärmusesse kuni aja jooksul tasakaalu leiab ning seisma jääb. Continue Reading

Meie laste teistmoodi muinasjutud

Miks lapsed enam raamatuid ei loe? Kuidas küll nende fantaasia areneb? Miks nad ei mängi indiaanlasi, kaubosid, kodu või mida iganes meie oma lapsepõlves mängisime?

APPI!!! Noorus on hukas!!!

Võib-olla ma nüüd veidi keerasin vinti üle, kuid sarnaseid diskussioone olen lugenud internetist ja kuulnud päriselust ning vahel on mul täiesti kurb, kuidas oleme järgmise põlvkonna lihtsalt maha kandnud. Continue Reading

Kas lapsed tahavad oma vanematega rääkida?

Täna tegin väga mõnusas väikses seltskonnas “Häkkerite lahingu” mänguõhtut. Kohal oli neli noort ning luurele oli tulnud ka üks õpetaja, kes ise plaanib mängu õppematerjalina kasutada. Tavapäraselt kasutan ma Powerpoindi esitluse abi koolitusel, et tundi järje peal hoida, kuid selle seltskonnaga otsustasin teha erandi ja panime lauad kokku ja igaüks sai oma tegelaskaardid kätte, keda siis kaitsma asuda.

Muidugi läks juba alguses päris palju aega enne kui reegliteni jõudsime. Piisas paarist tegelaskaardist, et juttu jätkuks kauemaks. Kõigepealt uurisin ühelt noorelt, et mida Jänes (see on üks tegelaskaart) internetis teeb ja selle peale sain kindla vastuse, et kindlasti kasutab TikTok-i. Siis pidime täiskasvanud osalejale seletama, mis on TikTok ning sealt edasi tulid juba lood,  et kuidas TikTokis jamadesse sattuda. Sealt edasi jõudsime tüdruku juurde, kes robotit käes hoiab ja saime teada, et üks noor seltskonnas unistab sellest, et kunagi teeb valmis roboti, kes tema eest asjad ära teeb (ja ei saa salata, isegi vahel unistan sellisest koduabilisest). Continue Reading

Uus hullus noorte seas – videokõned võõrastega (Omegle)

Hiljuti jäi mulle kõrvu info, et olemas on nüüd selline rakendus nagu Omegle (OmeTV on mobiilirakenduse nimi). Tegu siis suhtlusrakendusega, mille idee on lihtne – paned kirja mõne märksõna, mis sind huvitab (see isegi pole nõutav) ning siis ühendatakse sind täiesti suvalise inimesega, kellega vestelda saad. Mul endal praegu testides vestlust ei ühendanud, kui netist on neid screenshotte päris palju. See meem siin tundub asja olemuse hästi kokku võtvat.

Continue Reading

Teadmatuse paanika

Eile jäi mulle Twitteris silma üks säuts:

Esmalt panin laigi asjale ära (oli ilmselge, et tegu mõnusa musta huumoriga, mida ma hindan) ja hakkasin vaatama järgmisi postitusi, kuid miski jäi närima. Tekkis huvi, et kas tõesti võib olla inimesi, kes tõesti pelgavad kõike võõramaist nii palju, et isegi araabia numbrid ja ladina tähed tundub mingi süvariigi multikulti propaganda. Otsustasin huvi pärast teha kiire küsitluse Facebookis ning, et valim ikka piisavalt suur oleks, siis panin küsitluse üles Pere24 lehele, kus on enam kui 30 000 fänni. Continue Reading

Kui ma oleksin investeerimiskelm siis …

Täna jäi silma Postimehes ilmunud artikkel, et “Investeerimiskelmid otsivad ohvreid”. Eriti murelikuks tegi mind lõik, et

Tema sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poole, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et on investorid, nende raha “töötab” ja justkui toob tulu.

Ma nüüd otseselt ise pole selle skämmi kannatanutega suhelnud ning seetõttu mul puudub ka igasugune info, et kuidas nendelt raha välja peteti, kuid otsustasin teha väikese mõtteharjutuse, et  juhul kui oleksin kuritegelik mastermind, siis mida ma teeksin, et inimestelt võimalikult palju raha kätte saada. Continue Reading

Mida teha, kui laps tahab saada häkkeriks?

Mul jookseb hetkel üks väike reklaampostitus mängu jaoks Facebookis ja üks päev jäi selle all silma selline kommentaar:

Võiks siis olla muidki lauamänge, mis õpetaks olema mitteseaduskuulekas. Peremäng vägistajatest, koolikiusajatest või autovarastest äkki? PS. 90% Eestis ringlevast tarkvarast on endiselt piraaditud.

Kui püüdsin täpsemalt probleemist aru saada, et kuidas siis üks magistritöö raames valminud lauamäng inimese meelest mitteseaduskuulekas on, ning seletasin veidi valge ja musta kaabu häkkerite teematikat, siis järgmine vastus oli selline:

samahästi võiks lasteaias lapsed kasvatada kanepit… See on nagu relaps aega, kus mänguasjadeks olid lastesuitsud ja lastetuhatoosid. Lastešampus juba on, äkki lasteviin ka? Pedagoogikas ei peeta eriti eetiliseks piiripealsust kriminaalse või ebaeakohasega.

Continue Reading

Koolitund lauamängu “Häkkerite lahing” abil

Tunni eesmärk on õpilastele mängulisel viisil õpetada erinevaid digipädevusi. Mängu slaidid on tehtud lauamängu „Häkkerite lahing“ baasil ning tunni läbiviimiseks on vaja mängust järgmisi komponente:

  • Tegelaskaardid
  • Pahavaražetoonid
  • Numbrižetoonid

Kui soovite kasutada trükitud mängu, siis minimaalselt on vaja kahte mängu komplekti – sellisel juhul saab klassis moodustada 4 tiimi. Ideaalne oleks moodustada 3-4 liikmelised tiimid ning vastavalt sellele ka tuleks mängude arv (1 mäng = 2 tiimi). Kooli jaoks on soodsam osta elektroonilised failid, mida saab ise välja printida piiramatu arv kordi. Continue Reading

Mida peaksid teadma, kui su laps BitLife mängib

Sellel nädalal jõudis meie majapidamisse uus mäng nimega Bitlife. Ja sellega seoses käivad vestlused olid igatahes piisavalt värvikad, et otsustasin nüüd asja üle vaadata ning see oli päris põnev kogemus.

Mäng ise on lihtne. Mängu alguses sünnid mingi tegelasena ja siis teed elus valikuid ning mingi hetk siis sured ära. Iga elu on täiesti erinev ning valikuid on palju – täpselt nagu päris elus. Mäng ise on pigem teksti põhine ja mingit ebatsensuurset graafikat seal ei ole. Samuti ei ole mäng võrgupõhine – ehk siis mingeid kahtlasi kontakte võõrastega tekkida ei saa. Seda veidram tundus mulle fakt, et PEGI soovitab seda mängu alates 16 eluaastast ja App Stores on selle vanuseks märgitud 17+ Continue Reading

Väike saladus võib viia väga suurte jamadeni

Mõni aeg tagasi sattusin kuulma paari põhikooli õpilase vestlust teemal, kas tuleks üks ühine tuttav internetis blokeerida või mitte. Kuna tihti on selline tuttavate blokeerimine märk, et tegemist on küberkiusamisega, otsustasin vestlusesse sekkuda ja uurida, mis sunnib selliseid meetmeid kasutusele võtma. Selgus, et see tuttav oli noortelt eelmisel õhtul soovinud saada miskit, mida nad nimetasid „selleks, mida sa oma raamatus keelad kindlasti jagada“. Mul läks mõni hetk aega, et taibata, et viidatakse alastipildile või nude‘le, nagu noored seda ise nimetavad.

Ja kuigi õnneks need noored isegi ei kaalunud selle soovi täitmist, läks mul ikkagi ohutuli peas põlema. Meenus kohe kaks lugu, mis samuti sisaldavad selliseid märksõnu nagu 7. klass, alastipildid, suhtlus internetis ning mõlema loo lõpp on väga traagiline. Continue Reading