Kui ma oleksin investeerimiskelm siis …

TĂ€na jĂ€i silma Postimehes ilmunud artikkel, et “Investeerimiskelmid otsivad ohvreid”. Eriti murelikuks tegi mind lĂ”ik, et

Tema sĂ”nul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pĂ€rast kahju saamist politsei vĂ”i tarbijakaitse ja tehnilise jĂ€relevalve ameti poole, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et on investorid, nende raha “töötab” ja justkui toob tulu.

Ma nĂŒĂŒd otseselt ise pole selle skĂ€mmi kannatanutega suhelnud ning seetĂ”ttu mul puudub ka igasugune info, et kuidas nendelt raha vĂ€lja peteti, kuid otsustasin teha vĂ€ikese mĂ”tteharjutuse, et  juhul kui oleksin kuritegelik mastermind, siis mida ma teeksin, et inimestelt vĂ”imalikult palju raha kĂ€tte saada. Continue Reading

Mida teha, kui laps tahab saada hÀkkeriks?

Mul jookseb hetkel ĂŒks vĂ€ike reklaampostitus mĂ€ngu jaoks Facebookis ja ĂŒks pĂ€ev jĂ€i selle all silma selline kommentaar:

VÔiks siis olla muidki lauamÀnge, mis Ôpetaks olema mitteseaduskuulekas. PeremÀng vÀgistajatest, koolikiusajatest vÔi autovarastest Àkki? PS. 90% Eestis ringlevast tarkvarast on endiselt piraaditud.

Kui pĂŒĂŒdsin tĂ€psemalt probleemist aru saada, et kuidas siis ĂŒks magistritöö raames valminud lauamĂ€ng inimese meelest mitteseaduskuulekas on, ning seletasin veidi valge ja musta kaabu hĂ€kkerite teematikat, siis jĂ€rgmine vastus oli selline:

samahĂ€sti vĂ”iks lasteaias lapsed kasvatada kanepit… See on nagu relaps aega, kus mĂ€nguasjadeks olid lastesuitsud ja lastetuhatoosid. LasteĆĄampus juba on, Ă€kki lasteviin ka? Pedagoogikas ei peeta eriti eetiliseks piiripealsust kriminaalse vĂ”i ebaeakohasega.

Continue Reading

Koolitund lauamĂ€ngu “HĂ€kkerite lahing” abil

Tunni eesmĂ€rk on Ă”pilastele mĂ€ngulisel viisil Ă”petada erinevaid digipĂ€devusi. MĂ€ngu slaidid on tehtud lauamĂ€ngu „HĂ€kkerite lahing“ baasil ning tunni lĂ€biviimiseks on vaja mĂ€ngust jĂ€rgmisi komponente:

  • Tegelaskaardid
  • PahavaraĆŸetoonid
  • NumbriĆŸetoonid

Kui soovite kasutada trĂŒkitud mĂ€ngu, siis minimaalselt on vaja kahte mĂ€ngu komplekti – sellisel juhul saab klassis moodustada 4 tiimi. Ideaalne oleks moodustada 3-4 liikmelised tiimid ning vastavalt sellele ka tuleks mĂ€ngude arv (1 mĂ€ng = 2 tiimi). Kooli jaoks on soodsam osta elektroonilised failid, mida saab ise vĂ€lja printida piiramatu arv kordi. Continue Reading

Mida peaksid teadma, kui su laps BitLife mÀngib

Sellel nĂ€dalal jĂ”udis meie majapidamisse uus mĂ€ng nimega Bitlife. Ja sellega seoses kĂ€ivad vestlused olid igatahes piisavalt vĂ€rvikad, et otsustasin nĂŒĂŒd asja ĂŒle vaadata ning see oli pĂ€ris pĂ”nev kogemus.

MĂ€ng ise on lihtne. MĂ€ngu alguses sĂŒnnid mingi tegelasena ja siis teed elus valikuid ning mingi hetk siis sured Ă€ra. Iga elu on tĂ€iesti erinev ning valikuid on palju – tĂ€pselt nagu pĂ€ris elus. MĂ€ng ise on pigem teksti pĂ”hine ja mingit ebatsensuurset graafikat seal ei ole. Samuti ei ole mĂ€ng vĂ”rgupĂ”hine – ehk siis mingeid kahtlasi kontakte vÔÔrastega tekkida ei saa. Seda veidram tundus mulle fakt, et PEGI soovitab seda mĂ€ngu alates 16 eluaastast ja App Stores on selle vanuseks mĂ€rgitud 17+ Continue Reading

VÀike saladus vÔib viia vÀga suurte jamadeni

MĂ”ni aeg tagasi sattusin kuulma paari pĂ”hikooli Ă”pilase vestlust teemal, kas tuleks ĂŒks ĂŒhine tuttav internetis blokeerida vĂ”i mitte. Kuna tihti on selline tuttavate blokeerimine mĂ€rk, et tegemist on kĂŒberkiusamisega, otsustasin vestlusesse sekkuda ja uurida, mis sunnib selliseid meetmeid kasutusele vĂ”tma. Selgus, et see tuttav oli noortelt eelmisel Ă”htul soovinud saada miskit, mida nad nimetasid „selleks, mida sa oma raamatus keelad kindlasti jagada“. Mul lĂ€ks mĂ”ni hetk aega, et taibata, et viidatakse alastipildile vĂ”i nude‘le, nagu noored seda ise nimetavad.

Ja kuigi Ônneks need noored isegi ei kaalunud selle soovi tÀitmist, lÀks mul ikkagi ohutuli peas pÔlema. Meenus kohe kaks lugu, mis samuti sisaldavad selliseid mÀrksÔnu nagu 7. klass, alastipildid, suhtlus internetis ning mÔlema loo lÔpp on vÀga traagiline. Continue Reading

10 soovitust kuidas alanud aastal turvalisemalt internetis liigelda

VĂ€ga paljud inimesed kipuvad arvama, et nad on liiga ebaolulised vĂ”i vaesed selleks, et vĂ”iks sattuda kĂŒberpĂ€ttide vaatevĂ€lja. Ja neilt pole ju tegelikult miskit virtuaalset vĂ”imalik varastada. Tegelikult pĂ€ris nii see ei ole ja just seetĂ”ttu palun koolitustel alati inimesel mĂ”elda kolmele kĂŒsimusele:
  1. Kui suure summa eest oled sa andma pÀttidele ligipÀÀsu enda sotsiaalmeediakontodele, et su tuttavatelt saaks raha vÀlja petta?
  2. Kui suure summa eest oled sa nÔus mÔnda oma fotot laskma postitada mÔnele pornolehele?
  3. Kui su arvuti kohe praegu pĂ”lema lĂ€heks, siis kui palju oled saa nĂ”us osavale IT tĂŒĂŒbile maksma, et see su andmed ja failid taastaks?

Continue Reading

Ekraaniaeg ja tĂŒhjad kalorid

Sellel teisipĂ€eval peale osalemist saates “Suud puhtaks” sĂ”itsin autoga kodu poole ja pĂŒĂŒdsin aru saada, miks mulle mĂ”jub vĂ€ljend ekraaniaeg nagu punane rĂ€tt hĂ€rjale. Ja peale mĂ”ningast juurdlemist sain aru – tegu on sama ohtliku vĂ€ljendiga kui kalorid.
NĂ€iteks kui ma ĂŒtlen, et eile tarbisin 2000 kalorit, siis see tegelikult ei ĂŒtle ju miskit minu toitumisharjumuste kohta. Üldse et saaks asjad konteksti panna on vaja teada minu vanust, sugu, pikkust, kaalu, liikumisharjumusi ja praegust kehalist vormi. Samuti ei ole ju oluline ainult nende kalorite hulk vaid ka kvaliteet. Kas ma sain kalorid hamburgerit ja friikartuleid tarbides vĂ”i hoopis mĂ”nd suppi ja salatit sĂŒĂŒes.

Continue Reading

Kuidas Momo teemat lastele seletada?

Minuni jĂ”udis murettekitav tagasiside, et mĂ”ned lapsevanemad on lastele turja karanud selle Momo teema pĂ€rast ning seetĂ”ttu otsustasin siia blogisse postitada ka tĂ€iendavad juhtnöörid, et kuidas oleks mĂ”istlik kĂ€ituda olukorras, kui kuulete, et internetis on mingi jama levima hakanud, mis teie laste vaimset vĂ”i fĂŒĂŒsilist tervist kahjustada vĂ”ib.

KĂ”ige olulisem: Ärge riielge lastega, sest nemad ei ole selles jamas sĂŒĂŒdi

Kindlasti ei ole adekvaatne reageering see, et lapsele kodus turja hĂŒpata, et miks mingi Momo internetis pesitseb. Kui kuulete, et naabruskonnas tegutseb liputaja ning avastate, et ka teie laps on seda tĂŒĂŒpi nĂ€inud, siis ei arva te ju ometigi, et teie laps on sĂŒĂŒdi, et talle suguelundeid nĂ€idati?!? Continue Reading

Ostud internetis

Tegu on raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” 14. peatĂŒkiga

_____________________________________

TĂ€napĂ€eval vĂ”ib olla keeruline leida inimest, kes pole interneti kaudu kunagi midagi ostnud vĂ”i mĂŒĂŒnud. KĂ”ik prognoosid nĂ€itavad, et e-kaubanduse osakaal suureneb kiirenevas tempos, kuid koos sellega on kolinud internetti ka petturid ja kiiret raha teenida lootvad Ă€riinimesed. Internetis ostlemisega kaasneb paras hulk riske, millest tasub teadlik olla enne pangaĂŒlekande tegemist vĂ”i krediitkaardiandmete sisestamist.

Hiljuti jÀi silma uudis, et USA-s sulgeb jÀrjest rohkem kaubanduskeskusi oma uksi, kuna inimesed teevad jÀrjest aina enam oste internetist. Kellelegi pole ju saladus, et Aliexpressi lehelt Hiinast kaupa tellides tuleb eseme hind koos transpordikuludega mÀrgata-valt soodsam kui seda kohalikust kaubandusvÔrgust soetades.

Paratamatult on koos ausate kauplejatega kolinud internetti ka need, kes nĂ€evad internetis vĂ”imalusi teenida tulu moel, mida tavalises poes harrastada poleks vĂ”imalik. See vĂ”ib olla nĂ€iteks kauba piltide ilustamine vĂ”i olematu kauba mĂŒĂŒmine. Tihti minnakse vĂ€lja inimlike nĂ”rkuste peale – internetiski kehtib reegel, et kui miski tundub liiga hea, et olla tĂ”si, siis suure tĂ”enĂ€osusega see ei olegi tĂ”si.

Continue Reading

Kes aitab, kui lapsevanem ei kuula?

Olen nĂŒĂŒd viimastel nĂ€dalatel pĂ€ris palju koolitusi lĂ€bi viinud ning kuulnud laste muresid vĂ€ga erinevatel teemadel. Kahjuks paljude asjade puhul ei aita muu, kui ettevaatlikkus, kuid mĂ”ned asjad on kahjuks ka kivid lapsevanemate kapsaaias ja nendest tahakski ma nĂŒĂŒd tĂ€na rÀÀkida.

Lapsevanemad ei austa laste Ă”igust otsustada nende kohta kĂ€iva info ĂŒle internetis

Üks reegel koolitusel on, et ei tohi pilte ega videosid postitada ilma nende inimeste loata, kes pildil on. Kahjuks kipuvad seda reeglit kĂ”ige rohkem rikkuma lapsevanemad ise, kes arvavad, et see reegel ei kĂ€i nende kohta. Olgu,  kui laps on beebi, siis tĂ”esti on keeruline see loa kĂŒsimine. Aga sel hetkel, kui laps kooli lĂ€heb, siis tuleb hakata lapsega lĂ€bi rÀÀkima, milliseid pilte temast internetti postitada tohib. TĂ€iesti vĂ”imalik, et see, mida meie lapsevanematena armsaks ja naljakaks peame, on lapse jaoks piinlik. Ja selline pilt vĂ”ib lapse jaoks palju probleeme valmistada, kui kiuslikud koolikaaslased seda nĂ€evad.

Emme postitab minust kogu aeg fotosid, mis mulle ei meeldi. Ma olen talle öelnud, et ei taha neid fotosid internetti, aga ta ei kuula.

– 8 aastane poiss ĂŒhel Harjumaa koolitusel

Continue Reading