10 viga, mida algklassilapsed internetis teevad

Kui pÀris aus olla, siis tegelikult on neid jamasid, mida noored entusiastlikud nutiseadmete kasutajad teha suudavad, lÔputu hulk, kuid mÔned vead on lihtsalt sagedasemad, kui teised.

1. Andmete jagamine

See on tegelikult hĂ€mmastav, kui lahkelt lapsed oma andmeid jagavad. Kui kevadel oma Growtopia eksperimenti tegin, siis polnud ĂŒldse keeruline teada saada lapse nime, kooli, klassi, elukohta ja kĂ”ike muud.

Muidugi siin vĂ”iks vastu vaielda, et kuna internetis anonĂŒĂŒmsus on ohtlik illusioon, siis laps peaks juba varakult Ă”ppima kontrollima seda, mis ta internetti paneb ja arvestama, et ĂŒhel pĂ€eval vĂ”ib kĂ”igi postituste juures olla nimi ja koduaadress. Aga algklassides soovitan  pĂ€risnimega kontosid lasta luua ainult neil lastel, kellel vanemad ise reaalajas silma peal hoiavad ning teavad mida laps internetis teeb ja kuhu postitab. KĂ”igil muudel juhtudel, on ikkagi ohutum, kui laps kasutab varjunime. Lihtsalt see ei tĂ€henda, et pahatahtlik inimene vajadusel  isikut tuvastada ei suuda , aga vĂ€hemalt on see veidi keerulisem.

2. VÔÔrastega suhtlemine

Mul puuduvad kĂŒll tĂ€psed empiirilised andmed, kuid koolitustel saadud tagasiside pĂ”hjal julgen vĂ€ita, et vĂ€hemalt 75% algklassilastest suhtlevad vÔÔrastega internetis. Seda tehakse siis eelkĂ”ige mĂ€ngudes. Paljud populaarsed mĂ€ngud – Roblox, Fortnite, Growtopia jt – ongi sellised, kus teiste kasutajatega suhtlemine on vajalik, et saada head mĂ€ngukogemust.

Continue Reading

7 pÔhjust, miks su laps peaks arvutimÀnge mÀngima

Avastasin just, et viimasel ajal on kĂ”ik mu postitused kuidagi hirmutavad. HĂ€kkerid, pedofiilid, viirused ja muu taoline. Tegelikult ma ju ei arva, et arvutid ja internet oleks mustade jĂ”udude kĂ€es ning, et iga lapsevanem peaks valgusmÔÔgaga arvuteid lastest tĂ€iesti eemale peletama. Siin on hea tuua vĂ”rdlus toiduga. Toit on vajalik ja vĂ”ib vĂ€gagi kasulik olla – lihtsalt tuleb teha Ă”iged valikud ning kindlasti ei tohi ka heade asjadega liiga ĂŒle pingutada 😉

Samamoodi on ka arvutimÀngudega. On mÀnge, mis kvalifitseeruvad minu jaoks tÔeliseks rÀmpstoiduks, kuid on ka tÀiesti tervislikku kraami ja mÔnda mÀngu vÔiks pidada isegi nö super-toiduks, kui seda allegooriat jÀtkata.

AlljÀrgnevalt siis 7 head pÔhjust, miks vÔiks lastel ikkagi lasta arvutimÀnge mÀngida:

1. Inglise keele praktika

Õnneks elame riigis, mis on nii vĂ€ike, et enamik suuri mĂ€ngutootjaid tĂ”lkimisega vaeva ei viitsi nĂ€ha ning seega on mĂ€ngud suurepĂ€rane viis inglise keele harjutamiseks. MĂ€letan vĂ€ga hĂ€sti, kui lapsed teises klassis kĂ€isid, siis tihti uuriti mult ĂŒht vĂ”ist teist sĂ”na inglise keeles ja nĂŒĂŒd viiendas klassis suudetakse tĂ€iesti adekvaatselt inglise keeles suhelda. Mitte, et ma kuidagi koolihariduse tĂ€htsust vĂ€hendada tahaks, kuid pojal on tĂ€iesti kindlalt minu keelegeenid ja ilma praktikata ei saa kumbki meist uusi keel eriti hĂ€sti selgeks.

2. Sotsiaalsed oskused

TĂ€napĂ€eva mĂ€ngud nĂ”uavad tiimitööd ja see on hea viis harjutada erinevaid rolle. Õpitakse selgeks reeglid, jagatakse ĂŒlesanded ja pĂŒĂŒtakse ĂŒhiselt siis missioone tĂ€ita. Kusjuures olen lapsevanemana ka sellises mĂ€ngusuhtluses meenutanud lapsele, et ikkagi peab viisakalt suhtlema ning samuti ei tohi mĂ€ngukaaslase peale vĂ€ga kuri olla, kui keegi vea teeb ja missioon ei Ă”nnestu.

Continue Reading

Ühe lapsevanema lugu: KĂŒlalisĂ”petajana neljanda klassi ees turvalise interneti tundi tegemas

Mul on siiralt hea meel Ă”petajate pĂ€eva jĂ€relkajana jagada lapsevanema Jane Mölli kogemust, kuidas ta viis lĂ€bi turvalise interneti tunni. Jane kasutas tunni lĂ€biviimiseks lehel Materjalid Ă”petajatele olevat slaidiesitlust koos raamatuga “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”. Ma vĂ€ga loodan, et head eeskuju jĂ€rgivad ka teised lapsevanemad. KĂŒlalistunni andmine (eriti oma laste klassis) on vĂ€ga pĂ”nev ja teistmoodi kogemus, mida iga lapsevanem peaks vĂ€hemalt korra kogema. Kuna Jane enda ajaveeb on privaatne, siis kopeerisin tema loal kogu teksti siia.

_____________________________________

TÀnase ÔpetajatepÀeva puhul avanes mul vÔimalus minna kooli neljandale klassile tundi andma.

Tunni sisu osas jÀeti mulle vabad kÀed, seega otsustasin lastega rÀÀkida turvalisusest internetis. Seda kolmel pÔhjusel:

  1. Haridustehnoloog minus sai vÔitu ja teema pidi seega tulema digimaailmast / digimaailmaga seoses;
  2. Teema ON ÀÀrmiselt aktuaalne ja olen seisukohal, et lasteaed ning kool saavad Àra teha vÀga palju selleks, et Ôpetada lastele turvalist internetikÀitumist;
  3. Avastasin hiljuti selliselt Facebooki lehelt nagu “Turvaline internet. Digimaailma teejuhtâ€Â ĂŒleskutse lapsevanematele minna koolidesse juba valmis tehtud (!) materjalide pĂ”hjal andma kĂŒlalistundi – minu ĂŒlesandeks jĂ€i ainult materjalid enda jaoks lĂ€bi töötada ja nendega laste ette minna.

Ettevalmistus

VĂ€ga pikalt mul ettevalmistusaega muidugi ei olnud. TeisipĂ€eva Ă”htul pöördus mu tĂŒtre Ă”petaja minu poole palvega, et jĂ€rsku ma saan aidata neil sisustada Ă”petajatepĂ€eva raames Ă€ra neljas tund. Meenus kohe ĂŒleskutse juba eelpool mainitud lehel ja lĂ€ksin seda tĂ€psemalt uurima. VĂ€ga mugav oli alla tĂ”mmata juba valmis tehtud slaidiprogramm (leiab siit), mida oma tunni lĂ€biviimisel kasutada. Õppe eesmĂ€rgil on lubatud esitlust ka endale veidi kĂ€epĂ€rasemaks kohandada. Slaidiesitluse puhul meeldis mulle vĂ€ga see, et lisaks lihtsale sĂ”nastusele ja lastepĂ€rastele piltidele on iga slaidi all ka suunavad viited ettekande ettevalmistamiseks (peatĂŒkk raamatust, mĂ”ni tĂ€psustav/selgitav lause jms). Ja vĂ€ga super oli see, et slaidiesitluse lĂ”pus oli ka Kahoot’i pĂ”hine nö “tunnikontroll”.

Continue Reading

MÔned mÔtted Growtopia teemadel, mis Radari saatest vÀlja jÀid

Esmalt tahan öelda suur tĂ€nu Radari tiimile, kes aitas loo tuua kĂ”igi Eesti lapsevanemateni. Kes seda klippi veel nĂ€inud pole, siis soovitan vaadata “Roppustest kubisev Eesti laste lemmikmĂ€ng Growtopia” enne kui edasi loete. Aga kuna paavsti teemad vĂ”tsid pĂ€ris suure osa saate ajast, siis kahjuks on mĂ”ned olulised kohad saatest vĂ€lja jÀÀnud ja siinkohal tahan need ikkagi kirja panna.

Puudulik seadusandlus

PĂ”hjus, miks mu eksperimendile mingit seadusandlikku kĂ€iku ei antud on see, et puudus alaealine kannatanu. Hoolimata sellest, et seksiorgia korraldajad seda ei teadnud – mul on ilusasti salvestatud ekraanivideo, kus mitmed korrad ĂŒtlen, et olen 11 ja ei saa kogu sellest seksivĂ€rgist ĂŒldsegi aru.

Aga veel hullem on tegelikult see, et igasugused perverdid on kaitstud ka olukorras, kus laps valetab ennast vanemaks. NĂ€iteks kui tehakse lapsele Google konto esimeses klassis telefoni jaoks. Siis peab paratamatult lapse vanuseks mĂ€rkima 13, sest nooremad kasutajad pole ju lubatud. Seega vĂ”ib kuskil Google+ kontolt kolme aasta pĂ€rast nĂ€ha, et laps on 16, kui ta tegelikult on 10. Ja sain enda vestlustest politseiga aru, et sellisel juhul on perverdil ÕIGUSTATUD OOTUS eeldada, et see vanus on Ă”ige – isegi kui palja silmaga on nĂ€ha, et tegelikult laps on tunduvalt noorem.

Continue Reading

10 nÔuannet Ôpetajatele, kuidas lastele digimaailma vÔimalusi tutvustada

Kool on juba mĂ”ned nĂ€dalad kĂ€inud ja Ă”petajad ĂŒle Eesti seisavad silmitsi vĂ€ljakutsega, kuidas lastele Ă”petada neid mĂŒstilisi digipĂ€devusi, millest isegi pĂ€ris tĂ€pselt mĂ”nikord aru ei saa. Raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor Diana Poudel jagab alljĂ€rgnevalt mĂ”ned nipid, kuidas lapsi vĂ”iks virtuaalmaailma radadel juhendada.

Tee asju lÔbusalt ja reaalse eluga seotult

Hiljuti vestlesin kahe pedagoogiga, kellega arutasime ka haridussĂŒsteemis levivat trendi, et informaatika = Word. Olgem ausad – Word ja Office on pigem ikka kontoritarkvara ja nende selgeks saamine ei tee inimesest veel IT spetsialisti. Samas ei jaga ma isiklikult osade pedagoogide arvamust, et Word on igav. Tegelikult annab sellega pĂ€ris palju Ă€ra teha ja oluline ongi lastele nĂ€idata, kuidas see programm reaalselt nende elu lihtsamaks ja pĂ”nevamaks teha vĂ”ib. Miks mitte lasta teha Wordi abil mĂ”nd plakatit vĂ”i sĂŒnnipĂ€evakutset vĂ”i laske lastel leida mĂ”ni pĂ”nev plakat, mida nad jĂ€ljendada vĂ”iks. Excelit Ă”petades vĂ”ib teha vĂ€ikese vĂ”istluse – ĂŒkskĂ”ik kas salvestada sinna kogutud kĂŒĂŒnlaĂŒmbriseid vĂ”i loete vahelduseks samme.

Kasuta vabavara

VĂ€ga tihti vĂ”ib nĂ€ha olukorda, kus koolide arvutiklassidesse on ostetud ĂŒliuhked programmid ning litsentsitasuks on kulunud rohkem raha, kui mĂ”ne lasteaia mĂ€nguvĂ€ljakule. Kahjuks selliste programmidega kipub olema nii, et enamikes koduarvutites neid ei ole ja seega pole Ă”pilastel vĂ”imalust oma teadmisi kuskil rakendada. Minu soovitus on, et kasutage Photoshopi asemel Gimpi ja Office’i asemel Google Drive’i – need on vabavaralised alternatiivid, mida iga laps saab kasutada ka peale tunni lĂ”ppemist, hoolimata sellest kui paks on ta vanemate rahakott.

Continue Reading

2. peatĂŒkk “Digitaalne jalajĂ€lg” raamatust “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”

Kujuta ette olukorda, kus hommikul Ă€rgates seisab sinu voodi kĂ”rval vĂ€ike hallides riietes tundmatu, kes kirjutab usinalt oma mĂ€rkmikusse su tĂ€pse Ă€rkamise kellaaja! Ta jĂ€rgneb sulle vannituppa ja kööki, istub auto tagumisel istmel, kui viid lapsi kooli ja ise tööle sĂ”idad. Koosolekutel varjub ta kuskile potilillede taha ning ainus, mis tema olemasolust mĂ€rku annab, on pliiatsikribin paberil. Ja nii kuni selle hetkeni, kui sa Ă”htul uuesti unne jÀÀd. On ju jabur mĂ”te? Kes ĂŒldse kannataks sellist asja vĂ€lja, et tĂ€iesti vÔÔras inimene iga tema tegemist tĂ€pselt jÀÀdvustab?

Ometigi toimub tĂ€pselt selline asi internetis, kus iga meie liigutus kuhugi serveritesse salvestatakse. Iga kord, kui me avame arvuti vĂ”i nutiseadme, alustame me tegelikult virtuaalset rĂ€nnakut. SĂ”ltuvalt sellest, mida ja kuidas me teeme, on meie virtuaalne jalajĂ€lg kas pealiskaudne, mida suudab jĂ€litada ainult kogenud jĂ€ljekĂŒtt, vĂ”i sĂŒgav, mis igaĂŒhele teravalt silma hakkab. Continue Reading