Hiljuti jĂ€i mulle kĂ”rvu info, et olemas on nĂŒĂŒd selline rakendus nagu Omegle (OmeTV on mobiilirakenduse nimi). Tegu siis suhtlusrakendusega, mille idee on lihtne – paned kirja mĂ”ne mĂ€rksĂ”na, mis sind huvitab (see isegi pole nĂ”utav) ning siis ĂŒhendatakse sind tĂ€iesti suvalise inimesega, kellega vestelda saad. Mul endal praegu testides vestlust ei ĂŒhendanud, kui netist on neid screenshotte pĂ€ris palju. See meem siin tundub asja olemuse hĂ€sti kokku vĂ”tvat.
Eile jĂ€i mulle Twitteris silma ĂŒks sĂ€uts:
minu 7 aastane poeg tuli tana koolist koju ja ytles et nad opivad koolis araabia numbreid. kaugele see multikulti laheb? nutt tuleb peale
â hendri tammik (@HendriTammik) September 17, 2019
Esmalt panin laigi asjale Ă€ra (oli ilmselge, et tegu mĂ”nusa musta huumoriga, mida ma hindan) ja hakkasin vaatama jĂ€rgmisi postitusi, kuid miski jĂ€i nĂ€rima. Tekkis huvi, et kas tĂ”esti vĂ”ib olla inimesi, kes tĂ”esti pelgavad kĂ”ike vÔÔramaist nii palju, et isegi araabia numbrid ja ladina tĂ€hed tundub mingi sĂŒvariigi multikulti propaganda. Otsustasin huvi pĂ€rast teha kiire kĂŒsitluse Facebookis ning, et valim ikka piisavalt suur oleks, siis panin kĂŒsitluse ĂŒles Pere24 lehele, kus on enam kui 30 000 fĂ€nni. Loe edasi
TĂ€na jĂ€i silma Postimehes ilmunud artikkel, et “Investeerimiskelmid otsivad ohvreid”. Eriti murelikuks tegi mind lĂ”ik, et
Tema sĂ”nul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pĂ€rast kahju saamist politsei vĂ”i tarbijakaitse ja tehnilise jĂ€relevalve ameti poole, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et on investorid, nende raha “töötab” ja justkui toob tulu.
Ma nĂŒĂŒd otseselt ise pole selle skĂ€mmi kannatanutega suhelnud ning seetĂ”ttu mul puudub ka igasugune info, et kuidas nendelt raha vĂ€lja peteti, kuid otsustasin teha vĂ€ikese mĂ”tteharjutuse, et juhul kui oleksin kuritegelik mastermind, siis mida ma teeksin, et inimestelt vĂ”imalikult palju raha kĂ€tte saada. Loe edasi
Mul jookseb hetkel ĂŒks vĂ€ike reklaampostitus mĂ€ngu jaoks Facebookis ja ĂŒks pĂ€ev jĂ€i selle all silma selline kommentaar:
VÔiks siis olla muidki lauamÀnge, mis Ôpetaks olema mitteseaduskuulekas. PeremÀng vÀgistajatest, koolikiusajatest vÔi autovarastest Àkki? PS. 90% Eestis ringlevast tarkvarast on endiselt piraaditud.
Kui pĂŒĂŒdsin tĂ€psemalt probleemist aru saada, et kuidas siis ĂŒks magistritöö raames valminud lauamĂ€ng inimese meelest mitteseaduskuulekas on, ning seletasin veidi valge ja musta kaabu hĂ€kkerite teematikat, siis jĂ€rgmine vastus oli selline:
samahĂ€sti vĂ”iks lasteaias lapsed kasvatada kanepit… See on nagu relaps aega, kus mĂ€nguasjadeks olid lastesuitsud ja lastetuhatoosid. LasteĆĄampus juba on, Ă€kki lasteviin ka? Pedagoogikas ei peeta eriti eetiliseks piiripealsust kriminaalse vĂ”i ebaeakohasega.
Tunni eesmĂ€rk on Ă”pilastele mĂ€ngulisel viisil Ă”petada erinevaid digipĂ€devusi. MĂ€ngu slaidid on tehtud lauamĂ€ngu âHĂ€kkerite lahingâ baasil ning tunni lĂ€biviimiseks on vaja mĂ€ngust jĂ€rgmisi komponente:
Kui soovite kasutada trĂŒkitud mĂ€ngu, siis minimaalselt on vaja kahte mĂ€ngu komplekti â sellisel juhul saab klassis moodustada 4 tiimi. Ideaalne oleks moodustada 3-4 liikmelised tiimid ning vastavalt sellele ka tuleks mĂ€ngude arv (1 mĂ€ng = 2 tiimi). Kooli jaoks on soodsam osta elektroonilised failid, mida saab ise vĂ€lja printida piiramatu arv kordi. Loe edasi
Sellel nĂ€dalal jĂ”udis meie majapidamisse uus mĂ€ng nimega Bitlife. Ja sellega seoses kĂ€ivad vestlused olid igatahes piisavalt vĂ€rvikad, et otsustasin nĂŒĂŒd asja ĂŒle vaadata ning see oli pĂ€ris pĂ”nev kogemus.
MĂ€ng ise on lihtne. MĂ€ngu alguses sĂŒnnid mingi tegelasena ja siis teed elus valikuid ning mingi hetk siis sured Ă€ra. Iga elu on tĂ€iesti erinev ning valikuid on palju – tĂ€pselt nagu pĂ€ris elus. MĂ€ng ise on pigem teksti pĂ”hine ja mingit ebatsensuurset graafikat seal ei ole. Samuti ei ole mĂ€ng vĂ”rgupĂ”hine – ehk siis mingeid kahtlasi kontakte vÔÔrastega tekkida ei saa. Seda veidram tundus mulle fakt, et PEGI soovitab seda mĂ€ngu alates 16 eluaastast ja App Stores on selle vanuseks mĂ€rgitud 17+ Loe edasi
MĂ”ni aeg tagasi sattusin kuulma paari pĂ”hikooli Ă”pilase vestlust teemal, kas tuleks ĂŒks ĂŒhine tuttav internetis blokeerida vĂ”i mitte. Kuna tihti on selline tuttavate blokeerimine mĂ€rk, et tegemist on kĂŒberkiusamisega, otsustasin vestlusesse sekkuda ja uurida, mis sunnib selliseid meetmeid kasutusele vĂ”tma. Selgus, et see tuttav oli noortelt eelmisel Ă”htul soovinud saada miskit, mida nad nimetasid âselleks, mida sa oma raamatus keelad kindlasti jagadaâ. Mul lĂ€ks mĂ”ni hetk aega, et taibata, et viidatakse alastipildile vĂ”i nude‘le, nagu noored seda ise nimetavad.
Ja kuigi Ônneks need noored isegi ei kaalunud selle soovi tÀitmist, lÀks mul ikkagi ohutuli peas pÔlema. Meenus kohe kaks lugu, mis samuti sisaldavad selliseid mÀrksÔnu nagu 7. klass, alastipildid, suhtlus internetis ning mÔlema loo lÔpp on vÀga traagiline. Loe edasi
Minuni jĂ”udis murettekitav tagasiside, et mĂ”ned lapsevanemad on lastele turja karanud selle Momo teema pĂ€rast ning seetĂ”ttu otsustasin siia blogisse postitada ka tĂ€iendavad juhtnöörid, et kuidas oleks mĂ”istlik kĂ€ituda olukorras, kui kuulete, et internetis on mingi jama levima hakanud, mis teie laste vaimset vĂ”i fĂŒĂŒsilist tervist kahjustada vĂ”ib.
Kindlasti ei ole adekvaatne reageering see, et lapsele kodus turja hĂŒpata, et miks mingi Momo internetis pesitseb. Kui kuulete, et naabruskonnas tegutseb liputaja ning avastate, et ka teie laps on seda tĂŒĂŒpi nĂ€inud, siis ei arva te ju ometigi, et teie laps on sĂŒĂŒdi, et talle suguelundeid nĂ€idati?!? Loe edasi