Zoomida vĂ”i mitte zoomida – see on kĂŒsimus

Zoomida vĂ”i mitte zoomida? – See on kĂŒsimus!
Mis oleks ĂŒllam: Ekraanil taluda
kĂ”ik reklaamid, mida nett nĂŒĂŒd nĂ€itab….
vÔi tÔstes relvad hÀdamere vastu,
teenus lÔpetada? Netist lahkuda.
Muud midagi, sest nÔnda kadudes
kaoks rĂŒndebot ja kĂ”ik need turvariskid
mis veebiteenus pÀrib progejalt.

Kolmas nĂ€dal distantsĂ”pet on jĂ”udnud lĂ”pusirgele. Elus on enamik lapsevanemaid ja Ă”petajaid ning lapsed nĂ€evad und sellest Ă”nnelikust hetkest, kui neid jĂ€lle kooli lastakse… Vaikselt on paika loksumas ka suhtluskanalid ja töövahendid ning rÔÔm on kuulda ka Laagri roboringi noortelt, et juba pĂ€ris paljud Ă”petajad nĂŒĂŒdseks ka videotunde teinud. Hoolekogu listis nĂ”uavad isegi need lapsevanemad, kes muidu vĂ€ga tehnika usku ei ole, rohkem online tunde lastele. Continue Reading

Kuidas digimaailma abil uuel aastal tublim olla?

Uus aasta on alanud ning paljud inimesed on andnud ka endale mĂ”ned lubadused. Kes plaanib dieeti pidada, kes sporti teha ning kindlasti on ka neid, kes alanud aastal midagi uut plaanivad Ă”ppida. Ja miks mitte seda teha siis digimaailma abiga? AlljĂ€rgnevalt jagan nĂŒĂŒd paari ideed veebilehtede ja rakenduste kohta, mida ise olen kasutanud ja rahule jÀÀnud.

Duolingo

Keelte Ă”ppimine on alati suurepĂ€rane mĂ”te ning Duolingo abiga on see pĂ€ris lĂ”bus tegevus. Olen ise nĂŒĂŒd vaikselt hispaania keelt pĂŒĂŒdnud seal Ă”ppida ning kuigi pikka vestlust kindlasti pidada ei suuda veel, siis filmides ja tekstides on hĂ€mmastavalt palju tuttavaid sĂ”nu. Tegelikult neid keele Ă”ppimise rakendusi on veel palju, kuid kuna ise olen Duolingo juurde jÀÀnud, siis ei oska teisi vĂ€ga soovitada. Suurimaks miinuseks on muidugi see, et Eesti keelt seal ei ole ning seetĂ”ttu on vajalik mingi esmase vÔÔrkeele oskus. Continue Reading

Koolitund lauamĂ€ngu “HĂ€kkerite lahing” abil

Tunni eesmĂ€rk on Ă”pilastele mĂ€ngulisel viisil Ă”petada erinevaid digipĂ€devusi. MĂ€ngu slaidid on tehtud lauamĂ€ngu „HĂ€kkerite lahing“ baasil ning tunni lĂ€biviimiseks on vaja mĂ€ngust jĂ€rgmisi komponente:

  • Tegelaskaardid
  • PahavaraĆŸetoonid
  • NumbriĆŸetoonid

Kui soovite kasutada trĂŒkitud mĂ€ngu, siis minimaalselt on vaja kahte mĂ€ngu komplekti – sellisel juhul saab klassis moodustada 4 tiimi. Ideaalne oleks moodustada 3-4 liikmelised tiimid ning vastavalt sellele ka tuleks mĂ€ngude arv (1 mĂ€ng = 2 tiimi). Kooli jaoks on soodsam osta elektroonilised failid, mida saab ise vĂ€lja printida piiramatu arv kordi. Continue Reading

10 nÔuannet Ôpetajatele, kuidas lastele digimaailma vÔimalusi tutvustada

Kool on juba mĂ”ned nĂ€dalad kĂ€inud ja Ă”petajad ĂŒle Eesti seisavad silmitsi vĂ€ljakutsega, kuidas lastele Ă”petada neid mĂŒstilisi digipĂ€devusi, millest isegi pĂ€ris tĂ€pselt mĂ”nikord aru ei saa. Raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor Diana Poudel jagab alljĂ€rgnevalt mĂ”ned nipid, kuidas lapsi vĂ”iks virtuaalmaailma radadel juhendada.

Tee asju lÔbusalt ja reaalse eluga seotult

Hiljuti vestlesin kahe pedagoogiga, kellega arutasime ka haridussĂŒsteemis levivat trendi, et informaatika = Word. Olgem ausad – Word ja Office on pigem ikka kontoritarkvara ja nende selgeks saamine ei tee inimesest veel IT spetsialisti. Samas ei jaga ma isiklikult osade pedagoogide arvamust, et Word on igav. Tegelikult annab sellega pĂ€ris palju Ă€ra teha ja oluline ongi lastele nĂ€idata, kuidas see programm reaalselt nende elu lihtsamaks ja pĂ”nevamaks teha vĂ”ib. Miks mitte lasta teha Wordi abil mĂ”nd plakatit vĂ”i sĂŒnnipĂ€evakutset vĂ”i laske lastel leida mĂ”ni pĂ”nev plakat, mida nad jĂ€ljendada vĂ”iks. Excelit Ă”petades vĂ”ib teha vĂ€ikese vĂ”istluse – ĂŒkskĂ”ik kas salvestada sinna kogutud kĂŒĂŒnlaĂŒmbriseid vĂ”i loete vahelduseks samme.

Kasuta vabavara

VĂ€ga tihti vĂ”ib nĂ€ha olukorda, kus koolide arvutiklassidesse on ostetud ĂŒliuhked programmid ning litsentsitasuks on kulunud rohkem raha, kui mĂ”ne lasteaia mĂ€nguvĂ€ljakule. Kahjuks selliste programmidega kipub olema nii, et enamikes koduarvutites neid ei ole ja seega pole Ă”pilastel vĂ”imalust oma teadmisi kuskil rakendada. Minu soovitus on, et kasutage Photoshopi asemel Gimpi ja Office’i asemel Google Drive’i – need on vabavaralised alternatiivid, mida iga laps saab kasutada ka peale tunni lĂ”ppemist, hoolimata sellest kui paks on ta vanemate rahakott.

Continue Reading