Koolitund lauamängu “Häkkerite lahing” abil

Tunni eesmärk on õpilastele mängulisel viisil õpetada erinevaid digipädevusi. Mängu slaidid on tehtud lauamängu „Häkkerite lahing“ baasil ning tunni läbiviimiseks on vaja mängust järgmisi komponente:

  • Tegelaskaardid
  • Pahavaražetoonid
  • Numbrižetoonid

Kui soovite kasutada trükitud mängu, siis minimaalselt on vaja kahte mängu komplekti – sellisel juhul saab klassis moodustada 4 tiimi. Ideaalne oleks moodustada 3-4 liikmelised tiimid ning vastavalt sellele ka tuleks mängude arv (1 mäng = 2 tiimi). Kooli jaoks on soodsam osta elektroonilised failid, mida saab ise välja printida piiramatu arv kordi.

Olemas on ka koolidele mõeldud pakett, mis sisaldab 4 mängu, elektroonilisi faile ning raamatut „Turvaline internet. Digimaailma teejuht“. Selle komplekti hind on 99 eurot ning hind sisaldab ka transporti kulleriga kooli. Huvi korral palun võtta ühendus kool@digiabi.ee.

Lisaks mängule on igal tiimil vaja kolme vastusekaarti tähtedega A, B ja C – need võib meisterdada näiteks papist.

 

Lisaks peaks valima tunni jaoks sobiva raskusastmega slaidid. Häkkerite Lahing – tase 1 slaidid sobivad 1.-2. klassile, Häkkerite Lahing – tase 3 slaidid 3.-4. klassile ja Häkkerite Lahing – tase 5 slaidid 5.-6. klassile. Samas kui soov mitu korda mängu tega, siis võib kõigi klasside puhul alustada esimesest tasemest ning siis edasi liikuda raskemate küsimustega järgmises tunnis.

Tunni käik:

  • Tunni alguses valib iga tiim endale 6 tegelaskaarti ning paneb need laua peale ritta. Iga tegelaskaardi ülemisse nurka pannakse numbrižetoon ühest kuueni;
  • Mängu eesmärk on oma kasutajad puhastada pahavaražetoonidest – võitja on tiim, kes kõige enne oma kasutajakaardid pahavarast puhtaks saab. Kui tunni lõpul pole ükski tiim kõiki kasutajaid pahavarast puhastanud, siis on võitja see tiim, kelle kasutajakaardidel on kõige vähem pahavara;
  • Mängu alguses veeretab häkker kolm korda oma täringuid – vastavalt sellele tuleb numbritäringul näidatud numbriga kasutajale asetada pahavaratäringul märgitud pahavaražetoon. Kui selle numbriga kasutajal on täpselt selline pahavaražetoon, siis teist žetooni samale kasutajale ei lisata;
  • Kaitsekaartide puhul näidake kõigepealt küsimust ja lugege see kõva häälega klassile ette koos vastusevariantidega. Siis on tiimidel aega 30 sek omavahel arutada, et millised vastusevariandid võivad olla õiged. Õiged võivad olla üks, kaks või ka kõik kolm vastust ning aja möödudes peavad tiimid üles tõstma need vastuskaardid, milliseid nad õigeks peavad;
  • Kaitsekaardil märgitud kaitseikoone saavad kasutada kasutajate pahavarast puhastamiseks ainult need tiimid, kes vastasid täiesti õigesti (märkisid ära kõik õiged vastused ning ei pakkunud ühtegi valet);
  • Nende küsimuste puhul, kus vähesed tiimid vastavad täiesti õigesti tuleks veidi pikemalt peatuda ja teemat veidi koos lastega arutada. Kui kõik tiimid vastavad küsimustele korrektselt, siis nende slaidide juures pole mõtet pikemalt peatuda, sest suure tõenäosusega päris lõpuni te ei jõua niikuinii slaididega 45 minuti jooksul.

Mõned ideed, et häkkerite rünnakud ka õppimiskogemuse osaks muuta…

  • Kui häkker ründab, siis kirjeldage olukorda mänguliselt. Näiteks kui tuleb katkise luku ikoon, siis võib öelda:
    • Häkker aimas kasutaja parooli ära, sest see oli liiga lihtne
    • Huvitav kas kasutaja telefonil ikka ekraanilukk oli peal
    • Arvatavasti peaks see kasutaja küll endale kahetasemelise autentimise panema jne
  • Kui tuleb musta häkkeri ikoon, mis tähendab pahatahtlikku või rumalat käitumist internetis siis võib kommenteerida:
    • Huvitav, kas see kasutaja laikis mõnd solvavat kommentaari
    • Kindlasti sai ta kirja, et võitis lotoga miljoni ja klikkis lingil
    • Äkki ta postitas kellegi pildi ilma loata jne
  • Tühja pea ikoon tähendab väheseid teadmisi internetis ja selle puhul võivad näited olla sellised:
    • Äkki see kasutaja ei oska internetis oma infot ära kustutada
    • Võibolla ei osanud ta sotsiaalmeedias oma privaatsussätteid korralikult seadistada
    • Mis te arvate, kas on võimalik, et ta mingis mängus skämmi jäi uskuma?

Oluline on see, et kõik kommentaarid oleksid suunatud kasutajakaartidele ja mitte mängijatele. Samas annab see hea võimaluse tuua näiteid asjades, millega lapsed internetis kokku puutuda võivad. Kui endal kohe näiteid pähe ei tule, siis soovitan sirvida raamatut „Turvaline internet. Digimaailma teejuht“ – sealt leiab päris palju rumalaid juhtumisi elust enesest, mida saab mängus näideteks tuua.

Igatahes edu tunni tegemisel – oma magistritöö jaoks viisin ka läbi külalistunnid Laagri kooli teistes klassides sarnasel moel ja seal lastele tund meeldis nii väga, et ei tahetud vahetundigi minna 😉

Ja kindlasti vaadake ka muid turvalise interneti õppematerjale, mis siin lehel on. Äkki pakub mõni asi veel huvi.

Vahvaid, lõbusaid ning turvalisi tunde 😊

 

Diana Poudel
diana.poudel@gmail.com
GSM: 53 097 003

10 nõuannet õpetajatele, kuidas lastele digimaailma võimalusi tutvustada

Kool on juba mõned nädalad käinud ja õpetajad üle Eesti seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas lastele õpetada neid müstilisi digipädevusi, millest isegi päris täpselt mõnikord aru ei saa. Raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor Diana Poudel jagab alljärgnevalt mõned nipid, kuidas lapsi võiks virtuaalmaailma radadel juhendada.

Tee asju lõbusalt ja reaalse eluga seotult

Hiljuti vestlesin kahe pedagoogiga, kellega arutasime ka haridussüsteemis levivat trendi, et informaatika = Word. Olgem ausad – Word ja Office on pigem ikka kontoritarkvara ja nende selgeks saamine ei tee inimesest veel IT spetsialisti. Samas ei jaga ma isiklikult osade pedagoogide arvamust, et Word on igav. Tegelikult annab sellega päris palju ära teha ja oluline ongi lastele näidata, kuidas see programm reaalselt nende elu lihtsamaks ja põnevamaks teha võib. Miks mitte lasta teha Wordi abil mõnd plakatit või sünnipäevakutset või laske lastel leida mõni põnev plakat, mida nad jäljendada võiks. Excelit õpetades võib teha väikese võistluse – ükskõik kas salvestada sinna kogutud küünlaümbriseid või loete vahelduseks samme.

Kasuta vabavara

Väga tihti võib näha olukorda, kus koolide arvutiklassidesse on ostetud üliuhked programmid ning litsentsitasuks on kulunud rohkem raha, kui mõne lasteaia mänguväljakule. Kahjuks selliste programmidega kipub olema nii, et enamikes koduarvutites neid ei ole ja seega pole õpilastel võimalust oma teadmisi kuskil rakendada. Minu soovitus on, et kasutage Photoshopi asemel Gimpi ja Office’i asemel Google Drive’i – need on vabavaralised alternatiivid, mida iga laps saab kasutada ka peale tunni lõppemist, hoolimata sellest kui paks on ta vanemate rahakott.

Continue Reading