Mida teha, kui laps tahab saada häkkeriks?

Mul jookseb hetkel üks väike reklaampostitus mängu jaoks Facebookis ja üks päev jäi selle all silma selline kommentaar:

Võiks siis olla muidki lauamänge, mis õpetaks olema mitteseaduskuulekas. Peremäng vägistajatest, koolikiusajatest või autovarastest äkki? PS. 90% Eestis ringlevast tarkvarast on endiselt piraaditud.

Kui püüdsin täpsemalt probleemist aru saada, et kuidas siis üks magistritöö raames valminud lauamäng inimese meelest mitteseaduskuulekas on, ning seletasin veidi valge ja musta kaabu häkkerite teematikat, siis järgmine vastus oli selline:

samahästi võiks lasteaias lapsed kasvatada kanepit… See on nagu relaps aega, kus mänguasjadeks olid lastesuitsud ja lastetuhatoosid. Lastešampus juba on, äkki lasteviin ka? Pedagoogikas ei peeta eriti eetiliseks piiripealsust kriminaalse või ebaeakohasega.

Ja siinkohas tunnen, et ma ei saa vaiki olla. Muidugi on tänapäeva noortel hoopis erinevad unistused tuleviku osas, kui nende lapsevanematel nooruspõlveks. Kes tahab saada suunamudijaks, kes juutuuberiks ning olen kohanud ka noori, kes soovivad häkkeriteks saada. Mõistan täiesti, et arvutikauge lapsevanema jaoks on see kõik arusaamatu ja hirmutav – eriti veel see häkkeri teema, sest meedia on loonud seose, et häkker = pätt ja kurjategija. Miks ei võiks lapsed unistada astronaudi, kirurgi või advokaadi kutsest?

Foto: https://www.litmusbranding.com/ast/uploads/2017/12/Oct-2017_3_campaigns-that-bring-to-life-childhood-dreams-1.jpg

Tegelikult ei tasu seda häkkeri karjääri valikut karta. Häkker tähendab tegelikult lihtsalt inimest, kellel on väga head teadmised sellest, kuidas arvutid, internet ning muu nutimaailm toimib. See on täpselt samasugune elukutse kui poliitik, pankur või sotsiaaltöötaja. Ning nagu iga ameti juures on võimalik seda teha ausalt ja eetiliselt, või siis pahatahtlikult, ning oma kasu silmas pidades.

Head häkkerid teevad tegelikult palju head – nad aitavad luua turvalisi lahendusi, testivad süsteemide nõrkusi ning aitavad neid parandada. Nad hoiavad silma peal suurte internetifirmade tegevusel ja vajadusel tõstavad kisa, kui mõni suurkorporatsioon teeb otsuseid, mis võivad nende kasutajatele kahjulikud olla. Nad otsivad rakendustest kahtlasi tagauksi ja panevad proovile riiklikud andmebaasid, et me kõik saaksime rahulikumalt uinuda teades, et meie andmed on kaitstud. Ehk siis häkker on samasugune ühiskondlikku kasu toov amet nagu arst, politsei või õpetaja – lihtsalt palk on märgatavalt parem 😉

Kui sind eetiline häkkimine hakkas huvitama, siis vaata näiteks https://www.eccouncil.org/ethical-hacking/

Muidugi ei saa siinkohas mööda vaadata halbadest häkkeritest ehk kräkkeritest. Ka nemad püüavad leida andmebaasides ja internetilehtedel nõrkusi, kuid leides augu ei teavita nad mitte lehe omanikku, vaid püüavad pigem isiklikku kasu saada. Kahjuks nende tegevus on palju nähtavam ja just need musta kaabuga häkkerid (black hat hackers) on need, kes meedia uudiskümnist ületavad igapäevaselt. Aga sama kehtib ju iga eluvaldkonna kohta. Kui tihti me ikka saame lugeda ausatest ja asjalikest poliitikutest või arstidest, kes oma tööd asjalikult ja suure professionaalsusega teevad. Kahjuks kliki toob skandaal ja kogu meedia on klikimajandusele üles ehitatud.

Seega kui su laps räägib sulle oma soovist häkkeriks saada, siis ära mine paanikasse, vaid aruta lapsega läbi väärtused ja reeglid. Häkkimise eesmärgiks peab olema see, et luua turvalisem keskkond meie kõigi jaoks. Mitte kunagi ei tohi kellegi kontot või andmeid koguda ilma inimese teadmata ja kui leiad mõne laokil andmebaasi või vigase lehe, siis tuleb sellest kohe teavitada inimest, kellele need andmed või veebileht kuuluvad.

Kõige parem on lapsel lasta kõige pealt vanemate kontode kallal osavust proovida. Kui oskused kasvavad, siis tasub ennast panna proovile juba küberolümpial ning  leida mõni mentor, kes aitaks seaduskuulelikel viisidel oma oskusi edasi arendada. Ning kui noorel on annet ja jätkub kannatust vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks, siis häkkeri elukutse võib tulevikus olla väga mõistlik ja põnev valik, kus palk on üle keskmise.

Ehk siis julgustage lapsi juba varakult arvutitega sina-sõbraks saama ning püüdke aidata leida tal just see asi digimaailmas, mis silma särama paneb. Mõni noor tahab ainult küberturvalisusega tegeleda, mõni noor jälle eelistab andmebaasides mustreid otsida ning kolmas meisterdab mänge või meelelahutuslikke programme. Igast IT huvilisest noorest ei saa head häkkerit, kuid kui ajud on olemas ja kirge teema vastu ka, siis palun ärge hakake last ümber veenma, kui ta teile õhtusöögilauas teatab, et kui ta suureks saab, siis saab temast häkker.

Aga kindlasti tuleb noorele selgeks teha, et häkker kirjutab oma koodi ise ning see ei ole häkkimine, kui tõmbad internetist kellegi teise loodud programmi, mida sa ise lugeda ei oska ning selle abil siis midagi teed. Selline käitumine on puhas lollus, sest väga tihti riputavad selliseid nö häkkimisprogramme internetti just pahad häkkerid, et saada kontroll naiivsete kasutajate seadmete üle. Häkkimine ei ole lihtne amet ning kindlasti ei saa häkkeriks (ega mingiks IT spetsialistiks), kui päevad otsa ainult teiste loodud mänge mängid.

Ja kuigi igast lapsest ei saa head häkkerit, siis iga laps peab teadma, kuidas on ohutu internetis toimetada. Kui sa täpselt ei tea, kuidas lapsega turvalise interneti teemasid põhjalikult läbi rääkida, siis võta appi digipädevusi õpetav lauamäng “Häkkerite lahing” ja loe läbi raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” – need annavad esmased vajalikud teadmised, mida iga internetis käiv inimene ka teadma peaks (hoolimata vanusest, soost või usutunnistusest).

Tunnuspilt: conference.hitb.org

7 põhjust, miks su laps peaks arvutimänge mängima

Avastasin just, et viimasel ajal on kõik mu postitused kuidagi hirmutavad. Häkkerid, pedofiilid, viirused ja muu taoline. Tegelikult ma ju ei arva, et arvutid ja internet oleks mustade jõudude käes ning, et iga lapsevanem peaks valgusmõõgaga arvuteid lastest täiesti eemale peletama. Siin on hea tuua võrdlus toiduga. Toit on vajalik ja võib vägagi kasulik olla – lihtsalt tuleb teha õiged valikud ning kindlasti ei tohi ka heade asjadega liiga üle pingutada 😉

Samamoodi on ka arvutimängudega. On mänge, mis kvalifitseeruvad minu jaoks tõeliseks rämpstoiduks, kuid on ka täiesti tervislikku kraami ja mõnda mängu võiks pidada isegi nö super-toiduks, kui seda allegooriat jätkata.

Alljärgnevalt siis 7 head põhjust, miks võiks lastel ikkagi lasta arvutimänge mängida:

1. Inglise keele praktika

Õnneks elame riigis, mis on nii väike, et enamik suuri mängutootjaid tõlkimisega vaeva ei viitsi näha ning seega on mängud suurepärane viis inglise keele harjutamiseks. Mäletan väga hästi, kui lapsed teises klassis käisid, siis tihti uuriti mult üht võist teist sõna inglise keeles ja nüüd viiendas klassis suudetakse täiesti adekvaatselt inglise keeles suhelda. Mitte, et ma kuidagi koolihariduse tähtsust vähendada tahaks, kuid pojal on täiesti kindlalt minu keelegeenid ja ilma praktikata ei saa kumbki meist uusi keel eriti hästi selgeks.

2. Sotsiaalsed oskused

Tänapäeva mängud nõuavad tiimitööd ja see on hea viis harjutada erinevaid rolle. Õpitakse selgeks reeglid, jagatakse ülesanded ja püütakse ühiselt siis missioone täita. Kusjuures olen lapsevanemana ka sellises mängusuhtluses meenutanud lapsele, et ikkagi peab viisakalt suhtlema ning samuti ei tohi mängukaaslase peale väga kuri olla, kui keegi vea teeb ja missioon ei õnnestu.

Continue Reading