Kuidas virtuaalset sĂŒnnipĂ€evapidu korraldada

Kuna tundub, et lĂ€hinĂ€dalatel istume me kĂ”ik ikka veel kodus ning vaevalt nĂŒĂŒd peale eriolukorra lĂ”ppemist kohe kĂ”ik pidutsema saavad hakata, siis pĂ€ris paljud lapsevanemad on silmitsi olukorraga, kus tuleb tĂ€iesti mĂ”tlema hakata, et kuidas siis sĂŒnnipĂ€eva Ă€ra organiseerida. PĂ”hikooli vanemas astmes kĂ€ivad noored saavad arvatavasti ise ilusasti virtuaalpeo korraldamisega soovi korral hakkama vĂ”i siis lĂŒkkavad peo edasi, kuid algklassides on see pidupĂ€ev ju ekstra oluline. Seega panen siia kirja mĂ”ned mĂ”tted, mis vĂ”ivad aidata virtuaalset sĂŒnnipĂ€eva korraldada. Continue Reading

7 pĂ”hjust, miks “HĂ€kkerite lahing” on suurepĂ€rane jĂ”ulukink igale nutihuvilisele noorele

1. Annab noorele hÀdavajalikke teadmisi digimaailma kohta

Tihti usuvad lapsevanemad, et noored teavad intuitiivselt, kuidas nutimaailmas toimida, kuid tegelikult see nii pĂ€ris ei ole. Noored kasutavad kĂŒll nutiseadmeid aktiivselt ja enesekindlalt, kuid tegelikult ei teata tihti elementaarseid asjugi. NĂ€iteks kui uurida noortelt, et kust internet telefoni tuleb vĂ”i mida tĂ€hendab, et asjad on pilves, siis ĂŒldjuhul vĂ€ga vĂ€hesed noored teavad seda. Tihti ei mĂ”isteta ka seda, et ka mĂ€ngudes kehtivad samad reeglid nagu pĂ€riselus, seda eriti vÔÔrastega suhtlemise osas.

Me ei lase lapsi enne tĂ€navatele omapĂ€i liikuma, kui oleme kindlad, et nad teavad kuidas erinevates olukordades kĂ€ituda. Ometigi laseme nad omapĂ€i internetti avastama kuigi seal vĂ”ib olla kordades ohtlikum kui ÀÀrelinna tĂ€navatel. Lapsega peab erinevad digimaailma ohud ja vĂ”imalused lĂ€bi arutama ja mĂ€ng “HĂ€kkerite lahing” aitab seda teha. Continue Reading

Tahtsin minna robootikasse, aga ema saatis iluvÔimlemisse

Kahjuks olen sarnast asja kuulnud enam kui korra vĂ”i paar. On hulk noori tĂŒdrukuid, kes hea meelega ehitaks roboteid ja looks programme, kuid see ei tundu piisavalt kohane tegevus nende emade jaoks 🙁

Eile kĂ€isin ka ĂŒhes roboringis kĂŒlas, kus kĂ”ik osalejad olid ainult poisid. RĂŒhma juhendaja oleks tahtnud vĂ€ga nĂ€ha ka tĂŒdrukuid oma tunnis, kuid kuna kohtade arv piiratud, siis kiiremini reageerisid sĂ”nale robootika poiste vanemad.

Muidugi on ka vastupidiseid ÀÀrmusi. Kui Taavi Kotka tĂŒtar puksiti vĂ€lja robootikaringist, siis sellest sai alguse HK Unicorn Squad – pĂ”nev ettevĂ”tmine, mille suur miinus on muidugi see, et nĂŒĂŒd diskrimineeritakse poisse. Aga eks elu allub fĂŒĂŒsikaseadustele ning kui pendel ĂŒhest ÀÀrest lahti lasta siis alguses liigubki ta teise ÀÀrmusesse kuni aja jooksul tasakaalu leiab ning seisma jÀÀb. Continue Reading

Meie laste teistmoodi muinasjutud

Miks lapsed enam raamatuid ei loe? Kuidas kĂŒll nende fantaasia areneb? Miks nad ei mĂ€ngi indiaanlasi, kaubosid, kodu vĂ”i mida iganes meie oma lapsepĂ”lves mĂ€ngisime?

APPI!!! Noorus on hukas!!!

VĂ”ib-olla ma nĂŒĂŒd veidi keerasin vinti ĂŒle, kuid sarnaseid diskussioone olen lugenud internetist ja kuulnud pĂ€riselust ning vahel on mul tĂ€iesti kurb, kuidas oleme jĂ€rgmise pĂ”lvkonna lihtsalt maha kandnud. Continue Reading

Kas lapsed tahavad oma vanematega rÀÀkida?

TĂ€na tegin vĂ€ga mĂ”nusas vĂ€ikses seltskonnas “HĂ€kkerite lahingu” mĂ€nguĂ”htut. Kohal oli neli noort ning luurele oli tulnud ka ĂŒks Ă”petaja, kes ise plaanib mĂ€ngu Ă”ppematerjalina kasutada. TavapĂ€raselt kasutan ma Powerpoindi esitluse abi koolitusel, et tundi jĂ€rje peal hoida, kuid selle seltskonnaga otsustasin teha erandi ja panime lauad kokku ja igaĂŒks sai oma tegelaskaardid kĂ€tte, keda siis kaitsma asuda.

Muidugi lĂ€ks juba alguses pĂ€ris palju aega enne kui reegliteni jĂ”udsime. Piisas paarist tegelaskaardist, et juttu jĂ€tkuks kauemaks. KĂ”igepealt uurisin ĂŒhelt noorelt, et mida JĂ€nes (see on ĂŒks tegelaskaart) internetis teeb ja selle peale sain kindla vastuse, et kindlasti kasutab TikTok-i. Siis pidime tĂ€iskasvanud osalejale seletama, mis on TikTok ning sealt edasi tulid juba lood,  et kuidas TikTokis jamadesse sattuda. Sealt edasi jĂ”udsime tĂŒdruku juurde, kes robotit kĂ€es hoiab ja saime teada, et ĂŒks noor seltskonnas unistab sellest, et kunagi teeb valmis roboti, kes tema eest asjad Ă€ra teeb (ja ei saa salata, isegi vahel unistan sellisest koduabilisest). Continue Reading

Mida teha, kui laps tahab saada hÀkkeriks?

Mul jookseb hetkel ĂŒks vĂ€ike reklaampostitus mĂ€ngu jaoks Facebookis ja ĂŒks pĂ€ev jĂ€i selle all silma selline kommentaar:

VÔiks siis olla muidki lauamÀnge, mis Ôpetaks olema mitteseaduskuulekas. PeremÀng vÀgistajatest, koolikiusajatest vÔi autovarastest Àkki? PS. 90% Eestis ringlevast tarkvarast on endiselt piraaditud.

Kui pĂŒĂŒdsin tĂ€psemalt probleemist aru saada, et kuidas siis ĂŒks magistritöö raames valminud lauamĂ€ng inimese meelest mitteseaduskuulekas on, ning seletasin veidi valge ja musta kaabu hĂ€kkerite teematikat, siis jĂ€rgmine vastus oli selline:

samahĂ€sti vĂ”iks lasteaias lapsed kasvatada kanepit… See on nagu relaps aega, kus mĂ€nguasjadeks olid lastesuitsud ja lastetuhatoosid. LasteĆĄampus juba on, Ă€kki lasteviin ka? Pedagoogikas ei peeta eriti eetiliseks piiripealsust kriminaalse vĂ”i ebaeakohasega.

Continue Reading

7 pÔhjust, miks su laps peaks arvutimÀnge mÀngima

Avastasin just, et viimasel ajal on kĂ”ik mu postitused kuidagi hirmutavad. HĂ€kkerid, pedofiilid, viirused ja muu taoline. Tegelikult ma ju ei arva, et arvutid ja internet oleks mustade jĂ”udude kĂ€es ning, et iga lapsevanem peaks valgusmÔÔgaga arvuteid lastest tĂ€iesti eemale peletama. Siin on hea tuua vĂ”rdlus toiduga. Toit on vajalik ja vĂ”ib vĂ€gagi kasulik olla – lihtsalt tuleb teha Ă”iged valikud ning kindlasti ei tohi ka heade asjadega liiga ĂŒle pingutada 😉

Samamoodi on ka arvutimÀngudega. On mÀnge, mis kvalifitseeruvad minu jaoks tÔeliseks rÀmpstoiduks, kuid on ka tÀiesti tervislikku kraami ja mÔnda mÀngu vÔiks pidada isegi nö super-toiduks, kui seda allegooriat jÀtkata.

AlljÀrgnevalt siis 7 head pÔhjust, miks vÔiks lastel ikkagi lasta arvutimÀnge mÀngida:

1. Inglise keele praktika

Õnneks elame riigis, mis on nii vĂ€ike, et enamik suuri mĂ€ngutootjaid tĂ”lkimisega vaeva ei viitsi nĂ€ha ning seega on mĂ€ngud suurepĂ€rane viis inglise keele harjutamiseks. MĂ€letan vĂ€ga hĂ€sti, kui lapsed teises klassis kĂ€isid, siis tihti uuriti mult ĂŒht vĂ”ist teist sĂ”na inglise keeles ja nĂŒĂŒd viiendas klassis suudetakse tĂ€iesti adekvaatselt inglise keeles suhelda. Mitte, et ma kuidagi koolihariduse tĂ€htsust vĂ€hendada tahaks, kuid pojal on tĂ€iesti kindlalt minu keelegeenid ja ilma praktikata ei saa kumbki meist uusi keel eriti hĂ€sti selgeks.

2. Sotsiaalsed oskused

TĂ€napĂ€eva mĂ€ngud nĂ”uavad tiimitööd ja see on hea viis harjutada erinevaid rolle. Õpitakse selgeks reeglid, jagatakse ĂŒlesanded ja pĂŒĂŒtakse ĂŒhiselt siis missioone tĂ€ita. Kusjuures olen lapsevanemana ka sellises mĂ€ngusuhtluses meenutanud lapsele, et ikkagi peab viisakalt suhtlema ning samuti ei tohi mĂ€ngukaaslase peale vĂ€ga kuri olla, kui keegi vea teeb ja missioon ei Ă”nnestu.

Continue Reading