Tallinna Ülikooli Ă”ngitsuskirjad ehk miks on kommunikatsioon oluline

Eile kuulsin ĂŒhelt TLÜ-st kĂ€ivalt tuttavalt, et ta sai ĂŒlikoolilt just kirja, mis hoiatas Ă”ngitsuskirjade eest. Kahjuks temale ei olnud algset Ă”ngitsuskirja saadetud, kuid Ă”nneks jĂ€i Twitteris silmas @rasareporteri kontol sarnane teemaarendus ning konto omanik oli lahkelt nĂ”us ka Ă”ngitsuskirja jagama. Kiri siis ise nĂ€gi vĂ€lja selline. Continue Reading

Zoomida vĂ”i mitte zoomida – see on kĂŒsimus

Zoomida vĂ”i mitte zoomida? – See on kĂŒsimus!
Mis oleks ĂŒllam: Ekraanil taluda
kĂ”ik reklaamid, mida nett nĂŒĂŒd nĂ€itab….
vÔi tÔstes relvad hÀdamere vastu,
teenus lÔpetada? Netist lahkuda.
Muud midagi, sest nÔnda kadudes
kaoks rĂŒndebot ja kĂ”ik need turvariskid
mis veebiteenus pÀrib progejalt.

Kolmas nĂ€dal distantsĂ”pet on jĂ”udnud lĂ”pusirgele. Elus on enamik lapsevanemaid ja Ă”petajaid ning lapsed nĂ€evad und sellest Ă”nnelikust hetkest, kui neid jĂ€lle kooli lastakse… Vaikselt on paika loksumas ka suhtluskanalid ja töövahendid ning rÔÔm on kuulda ka Laagri roboringi noortelt, et juba pĂ€ris paljud Ă”petajad nĂŒĂŒdseks ka videotunde teinud. Hoolekogu listis nĂ”uavad isegi need lapsevanemad, kes muidu vĂ€ga tehnika usku ei ole, rohkem online tunde lastele. Continue Reading

7 pĂ”hjust, miks “HĂ€kkerite lahing” on suurepĂ€rane jĂ”ulukink igale nutihuvilisele noorele

1. Annab noorele hÀdavajalikke teadmisi digimaailma kohta

Tihti usuvad lapsevanemad, et noored teavad intuitiivselt, kuidas nutimaailmas toimida, kuid tegelikult see nii pĂ€ris ei ole. Noored kasutavad kĂŒll nutiseadmeid aktiivselt ja enesekindlalt, kuid tegelikult ei teata tihti elementaarseid asjugi. NĂ€iteks kui uurida noortelt, et kust internet telefoni tuleb vĂ”i mida tĂ€hendab, et asjad on pilves, siis ĂŒldjuhul vĂ€ga vĂ€hesed noored teavad seda. Tihti ei mĂ”isteta ka seda, et ka mĂ€ngudes kehtivad samad reeglid nagu pĂ€riselus, seda eriti vÔÔrastega suhtlemise osas.

Me ei lase lapsi enne tĂ€navatele omapĂ€i liikuma, kui oleme kindlad, et nad teavad kuidas erinevates olukordades kĂ€ituda. Ometigi laseme nad omapĂ€i internetti avastama kuigi seal vĂ”ib olla kordades ohtlikum kui ÀÀrelinna tĂ€navatel. Lapsega peab erinevad digimaailma ohud ja vĂ”imalused lĂ€bi arutama ja mĂ€ng “HĂ€kkerite lahing” aitab seda teha. Continue Reading

Uus hullus noorte seas – videokĂ”ned vÔÔrastega (Omegle)

Hiljuti jĂ€i mulle kĂ”rvu info, et olemas on nĂŒĂŒd selline rakendus nagu Omegle (OmeTV on mobiilirakenduse nimi). Tegu siis suhtlusrakendusega, mille idee on lihtne – paned kirja mĂ”ne mĂ€rksĂ”na, mis sind huvitab (see isegi pole nĂ”utav) ning siis ĂŒhendatakse sind tĂ€iesti suvalise inimesega, kellega vestelda saad. Mul endal praegu testides vestlust ei ĂŒhendanud, kui netist on neid screenshotte pĂ€ris palju. See meem siin tundub asja olemuse hĂ€sti kokku vĂ”tvat.

Continue Reading

Teadmatuse paanika

Eile jĂ€i mulle Twitteris silma ĂŒks sĂ€uts:

Esmalt panin laigi asjale Ă€ra (oli ilmselge, et tegu mĂ”nusa musta huumoriga, mida ma hindan) ja hakkasin vaatama jĂ€rgmisi postitusi, kuid miski jĂ€i nĂ€rima. Tekkis huvi, et kas tĂ”esti vĂ”ib olla inimesi, kes tĂ”esti pelgavad kĂ”ike vÔÔramaist nii palju, et isegi araabia numbrid ja ladina tĂ€hed tundub mingi sĂŒvariigi multikulti propaganda. Otsustasin huvi pĂ€rast teha kiire kĂŒsitluse Facebookis ning, et valim ikka piisavalt suur oleks, siis panin kĂŒsitluse ĂŒles Pere24 lehele, kus on enam kui 30 000 fĂ€nni. Continue Reading

Kui ma oleksin investeerimiskelm siis …

TĂ€na jĂ€i silma Postimehes ilmunud artikkel, et “Investeerimiskelmid otsivad ohvreid”. Eriti murelikuks tegi mind lĂ”ik, et

Tema sĂ”nul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pĂ€rast kahju saamist politsei vĂ”i tarbijakaitse ja tehnilise jĂ€relevalve ameti poole, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et on investorid, nende raha “töötab” ja justkui toob tulu.

Ma nĂŒĂŒd otseselt ise pole selle skĂ€mmi kannatanutega suhelnud ning seetĂ”ttu mul puudub ka igasugune info, et kuidas nendelt raha vĂ€lja peteti, kuid otsustasin teha vĂ€ikese mĂ”tteharjutuse, et  juhul kui oleksin kuritegelik mastermind, siis mida ma teeksin, et inimestelt vĂ”imalikult palju raha kĂ€tte saada. Continue Reading

Mida teha, kui laps tahab saada hÀkkeriks?

Mul jookseb hetkel ĂŒks vĂ€ike reklaampostitus mĂ€ngu jaoks Facebookis ja ĂŒks pĂ€ev jĂ€i selle all silma selline kommentaar:

VÔiks siis olla muidki lauamÀnge, mis Ôpetaks olema mitteseaduskuulekas. PeremÀng vÀgistajatest, koolikiusajatest vÔi autovarastest Àkki? PS. 90% Eestis ringlevast tarkvarast on endiselt piraaditud.

Kui pĂŒĂŒdsin tĂ€psemalt probleemist aru saada, et kuidas siis ĂŒks magistritöö raames valminud lauamĂ€ng inimese meelest mitteseaduskuulekas on, ning seletasin veidi valge ja musta kaabu hĂ€kkerite teematikat, siis jĂ€rgmine vastus oli selline:

samahĂ€sti vĂ”iks lasteaias lapsed kasvatada kanepit… See on nagu relaps aega, kus mĂ€nguasjadeks olid lastesuitsud ja lastetuhatoosid. LasteĆĄampus juba on, Ă€kki lasteviin ka? Pedagoogikas ei peeta eriti eetiliseks piiripealsust kriminaalse vĂ”i ebaeakohasega.

Continue Reading

Koolitund lauamĂ€ngu “HĂ€kkerite lahing” abil

Tunni eesmĂ€rk on Ă”pilastele mĂ€ngulisel viisil Ă”petada erinevaid digipĂ€devusi. MĂ€ngu slaidid on tehtud lauamĂ€ngu „HĂ€kkerite lahing“ baasil ning tunni lĂ€biviimiseks on vaja mĂ€ngust jĂ€rgmisi komponente:

  • Tegelaskaardid
  • PahavaraĆŸetoonid
  • NumbriĆŸetoonid

Kui soovite kasutada trĂŒkitud mĂ€ngu, siis minimaalselt on vaja kahte mĂ€ngu komplekti – sellisel juhul saab klassis moodustada 4 tiimi. Ideaalne oleks moodustada 3-4 liikmelised tiimid ning vastavalt sellele ka tuleks mĂ€ngude arv (1 mĂ€ng = 2 tiimi). Kooli jaoks on soodsam osta elektroonilised failid, mida saab ise vĂ€lja printida piiramatu arv kordi. Continue Reading

Mida peaksid teadma, kui su laps BitLife mÀngib

Sellel nĂ€dalal jĂ”udis meie majapidamisse uus mĂ€ng nimega Bitlife. Ja sellega seoses kĂ€ivad vestlused olid igatahes piisavalt vĂ€rvikad, et otsustasin nĂŒĂŒd asja ĂŒle vaadata ning see oli pĂ€ris pĂ”nev kogemus.

MĂ€ng ise on lihtne. MĂ€ngu alguses sĂŒnnid mingi tegelasena ja siis teed elus valikuid ning mingi hetk siis sured Ă€ra. Iga elu on tĂ€iesti erinev ning valikuid on palju – tĂ€pselt nagu pĂ€ris elus. MĂ€ng ise on pigem teksti pĂ”hine ja mingit ebatsensuurset graafikat seal ei ole. Samuti ei ole mĂ€ng vĂ”rgupĂ”hine – ehk siis mingeid kahtlasi kontakte vÔÔrastega tekkida ei saa. Seda veidram tundus mulle fakt, et PEGI soovitab seda mĂ€ngu alates 16 eluaastast ja App Stores on selle vanuseks mĂ€rgitud 17+ Continue Reading

VÀike saladus vÔib viia vÀga suurte jamadeni

MĂ”ni aeg tagasi sattusin kuulma paari pĂ”hikooli Ă”pilase vestlust teemal, kas tuleks ĂŒks ĂŒhine tuttav internetis blokeerida vĂ”i mitte. Kuna tihti on selline tuttavate blokeerimine mĂ€rk, et tegemist on kĂŒberkiusamisega, otsustasin vestlusesse sekkuda ja uurida, mis sunnib selliseid meetmeid kasutusele vĂ”tma. Selgus, et see tuttav oli noortelt eelmisel Ă”htul soovinud saada miskit, mida nad nimetasid „selleks, mida sa oma raamatus keelad kindlasti jagada“. Mul lĂ€ks mĂ”ni hetk aega, et taibata, et viidatakse alastipildile vĂ”i nude‘le, nagu noored seda ise nimetavad.

Ja kuigi Ônneks need noored isegi ei kaalunud selle soovi tÀitmist, lÀks mul ikkagi ohutuli peas pÔlema. Meenus kohe kaks lugu, mis samuti sisaldavad selliseid mÀrksÔnu nagu 7. klass, alastipildid, suhtlus internetis ning mÔlema loo lÔpp on vÀga traagiline. Continue Reading