10 soovitust kuidas alanud aastal turvalisemalt internetis liigelda

VĂ€ga paljud inimesed kipuvad arvama, et nad on liiga ebaolulised vĂ”i vaesed selleks, et vĂ”iks sattuda kĂŒberpĂ€ttide vaatevĂ€lja. Ja neilt pole ju tegelikult miskit virtuaalset vĂ”imalik varastada. Tegelikult pĂ€ris nii see ei ole ja just seetĂ”ttu palun koolitustel alati inimesel mĂ”elda kolmele kĂŒsimusele:
  1. Kui suure summa eest oled sa andma pÀttidele ligipÀÀsu enda sotsiaalmeediakontodele, et su tuttavatelt saaks raha vÀlja petta?
  2. Kui suure summa eest oled sa nÔus mÔnda oma fotot laskma postitada mÔnele pornolehele?
  3. Kui su arvuti kohe praegu pĂ”lema lĂ€heks, siis kui palju oled saa nĂ”us osavale IT tĂŒĂŒbile maksma, et see su andmed ja failid taastaks?

Continue Reading

Ekraaniaeg ja tĂŒhjad kalorid

Sellel teisipĂ€eval peale osalemist saates “Suud puhtaks” sĂ”itsin autoga kodu poole ja pĂŒĂŒdsin aru saada, miks mulle mĂ”jub vĂ€ljend ekraaniaeg nagu punane rĂ€tt hĂ€rjale. Ja peale mĂ”ningast juurdlemist sain aru – tegu on sama ohtliku vĂ€ljendiga kui kalorid.
NĂ€iteks kui ma ĂŒtlen, et eile tarbisin 2000 kalorit, siis see tegelikult ei ĂŒtle ju miskit minu toitumisharjumuste kohta. Üldse et saaks asjad konteksti panna on vaja teada minu vanust, sugu, pikkust, kaalu, liikumisharjumusi ja praegust kehalist vormi. Samuti ei ole ju oluline ainult nende kalorite hulk vaid ka kvaliteet. Kas ma sain kalorid hamburgerit ja friikartuleid tarbides vĂ”i hoopis mĂ”nd suppi ja salatit sĂŒĂŒes.

Continue Reading

Kuidas Momo teemat lastele seletada?

Minuni jĂ”udis murettekitav tagasiside, et mĂ”ned lapsevanemad on lastele turja karanud selle Momo teema pĂ€rast ning seetĂ”ttu otsustasin siia blogisse postitada ka tĂ€iendavad juhtnöörid, et kuidas oleks mĂ”istlik kĂ€ituda olukorras, kui kuulete, et internetis on mingi jama levima hakanud, mis teie laste vaimset vĂ”i fĂŒĂŒsilist tervist kahjustada vĂ”ib.

KĂ”ige olulisem: Ärge riielge lastega, sest nemad ei ole selles jamas sĂŒĂŒdi

Kindlasti ei ole adekvaatne reageering see, et lapsele kodus turja hĂŒpata, et miks mingi Momo internetis pesitseb. Kui kuulete, et naabruskonnas tegutseb liputaja ning avastate, et ka teie laps on seda tĂŒĂŒpi nĂ€inud, siis ei arva te ju ometigi, et teie laps on sĂŒĂŒdi, et talle suguelundeid nĂ€idati?!? Continue Reading

Ostud internetis

Tegu on raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” 14. peatĂŒkiga

_____________________________________

TĂ€napĂ€eval vĂ”ib olla keeruline leida inimest, kes pole interneti kaudu kunagi midagi ostnud vĂ”i mĂŒĂŒnud. KĂ”ik prognoosid nĂ€itavad, et e-kaubanduse osakaal suureneb kiirenevas tempos, kuid koos sellega on kolinud internetti ka petturid ja kiiret raha teenida lootvad Ă€riinimesed. Internetis ostlemisega kaasneb paras hulk riske, millest tasub teadlik olla enne pangaĂŒlekande tegemist vĂ”i krediitkaardiandmete sisestamist.

Hiljuti jÀi silma uudis, et USA-s sulgeb jÀrjest rohkem kaubanduskeskusi oma uksi, kuna inimesed teevad jÀrjest aina enam oste internetist. Kellelegi pole ju saladus, et Aliexpressi lehelt Hiinast kaupa tellides tuleb eseme hind koos transpordikuludega mÀrgata-valt soodsam kui seda kohalikust kaubandusvÔrgust soetades.

Paratamatult on koos ausate kauplejatega kolinud internetti ka need, kes nĂ€evad internetis vĂ”imalusi teenida tulu moel, mida tavalises poes harrastada poleks vĂ”imalik. See vĂ”ib olla nĂ€iteks kauba piltide ilustamine vĂ”i olematu kauba mĂŒĂŒmine. Tihti minnakse vĂ€lja inimlike nĂ”rkuste peale – internetiski kehtib reegel, et kui miski tundub liiga hea, et olla tĂ”si, siis suure tĂ”enĂ€osusega see ei olegi tĂ”si.

Continue Reading

Kes aitab, kui lapsevanem ei kuula?

Olen nĂŒĂŒd viimastel nĂ€dalatel pĂ€ris palju koolitusi lĂ€bi viinud ning kuulnud laste muresid vĂ€ga erinevatel teemadel. Kahjuks paljude asjade puhul ei aita muu, kui ettevaatlikkus, kuid mĂ”ned asjad on kahjuks ka kivid lapsevanemate kapsaaias ja nendest tahakski ma nĂŒĂŒd tĂ€na rÀÀkida.

Lapsevanemad ei austa laste Ă”igust otsustada nende kohta kĂ€iva info ĂŒle internetis

Üks reegel koolitusel on, et ei tohi pilte ega videosid postitada ilma nende inimeste loata, kes pildil on. Kahjuks kipuvad seda reeglit kĂ”ige rohkem rikkuma lapsevanemad ise, kes arvavad, et see reegel ei kĂ€i nende kohta. Olgu,  kui laps on beebi, siis tĂ”esti on keeruline see loa kĂŒsimine. Aga sel hetkel, kui laps kooli lĂ€heb, siis tuleb hakata lapsega lĂ€bi rÀÀkima, milliseid pilte temast internetti postitada tohib. TĂ€iesti vĂ”imalik, et see, mida meie lapsevanematena armsaks ja naljakaks peame, on lapse jaoks piinlik. Ja selline pilt vĂ”ib lapse jaoks palju probleeme valmistada, kui kiuslikud koolikaaslased seda nĂ€evad.

Emme postitab minust kogu aeg fotosid, mis mulle ei meeldi. Ma olen talle öelnud, et ei taha neid fotosid internetti, aga ta ei kuula.

– 8 aastane poiss ĂŒhel Harjumaa koolitusel

Continue Reading

10 viga, mida algklassilapsed internetis teevad

Kui pÀris aus olla, siis tegelikult on neid jamasid, mida noored entusiastlikud nutiseadmete kasutajad teha suudavad, lÔputu hulk, kuid mÔned vead on lihtsalt sagedasemad, kui teised.

1. Andmete jagamine

See on tegelikult hĂ€mmastav, kui lahkelt lapsed oma andmeid jagavad. Kui kevadel oma Growtopia eksperimenti tegin, siis polnud ĂŒldse keeruline teada saada lapse nime, kooli, klassi, elukohta ja kĂ”ike muud.

Muidugi siin vĂ”iks vastu vaielda, et kuna internetis anonĂŒĂŒmsus on ohtlik illusioon, siis laps peaks juba varakult Ă”ppima kontrollima seda, mis ta internetti paneb ja arvestama, et ĂŒhel pĂ€eval vĂ”ib kĂ”igi postituste juures olla nimi ja koduaadress. Aga algklassides soovitan  pĂ€risnimega kontosid lasta luua ainult neil lastel, kellel vanemad ise reaalajas silma peal hoiavad ning teavad mida laps internetis teeb ja kuhu postitab. KĂ”igil muudel juhtudel, on ikkagi ohutum, kui laps kasutab varjunime. Lihtsalt see ei tĂ€henda, et pahatahtlik inimene vajadusel  isikut tuvastada ei suuda , aga vĂ€hemalt on see veidi keerulisem.

2. VÔÔrastega suhtlemine

Mul puuduvad kĂŒll tĂ€psed empiirilised andmed, kuid koolitustel saadud tagasiside pĂ”hjal julgen vĂ€ita, et vĂ€hemalt 75% algklassilastest suhtlevad vÔÔrastega internetis. Seda tehakse siis eelkĂ”ige mĂ€ngudes. Paljud populaarsed mĂ€ngud – Roblox, Fortnite, Growtopia jt – ongi sellised, kus teiste kasutajatega suhtlemine on vajalik, et saada head mĂ€ngukogemust.

Continue Reading

Ühe lapsevanema lugu: KĂŒlalisĂ”petajana neljanda klassi ees turvalise interneti tundi tegemas

Mul on siiralt hea meel Ă”petajate pĂ€eva jĂ€relkajana jagada lapsevanema Jane Mölli kogemust, kuidas ta viis lĂ€bi turvalise interneti tunni. Jane kasutas tunni lĂ€biviimiseks lehel Materjalid Ă”petajatele olevat slaidiesitlust koos raamatuga “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”. Ma vĂ€ga loodan, et head eeskuju jĂ€rgivad ka teised lapsevanemad. KĂŒlalistunni andmine (eriti oma laste klassis) on vĂ€ga pĂ”nev ja teistmoodi kogemus, mida iga lapsevanem peaks vĂ€hemalt korra kogema. Kuna Jane enda ajaveeb on privaatne, siis kopeerisin tema loal kogu teksti siia.

_____________________________________

TÀnase ÔpetajatepÀeva puhul avanes mul vÔimalus minna kooli neljandale klassile tundi andma.

Tunni sisu osas jÀeti mulle vabad kÀed, seega otsustasin lastega rÀÀkida turvalisusest internetis. Seda kolmel pÔhjusel:

  1. Haridustehnoloog minus sai vÔitu ja teema pidi seega tulema digimaailmast / digimaailmaga seoses;
  2. Teema ON ÀÀrmiselt aktuaalne ja olen seisukohal, et lasteaed ning kool saavad Àra teha vÀga palju selleks, et Ôpetada lastele turvalist internetikÀitumist;
  3. Avastasin hiljuti selliselt Facebooki lehelt nagu “Turvaline internet. Digimaailma teejuhtâ€Â ĂŒleskutse lapsevanematele minna koolidesse juba valmis tehtud (!) materjalide pĂ”hjal andma kĂŒlalistundi – minu ĂŒlesandeks jĂ€i ainult materjalid enda jaoks lĂ€bi töötada ja nendega laste ette minna.

Ettevalmistus

VĂ€ga pikalt mul ettevalmistusaega muidugi ei olnud. TeisipĂ€eva Ă”htul pöördus mu tĂŒtre Ă”petaja minu poole palvega, et jĂ€rsku ma saan aidata neil sisustada Ă”petajatepĂ€eva raames Ă€ra neljas tund. Meenus kohe ĂŒleskutse juba eelpool mainitud lehel ja lĂ€ksin seda tĂ€psemalt uurima. VĂ€ga mugav oli alla tĂ”mmata juba valmis tehtud slaidiprogramm (leiab siit), mida oma tunni lĂ€biviimisel kasutada. Õppe eesmĂ€rgil on lubatud esitlust ka endale veidi kĂ€epĂ€rasemaks kohandada. Slaidiesitluse puhul meeldis mulle vĂ€ga see, et lisaks lihtsale sĂ”nastusele ja lastepĂ€rastele piltidele on iga slaidi all ka suunavad viited ettekande ettevalmistamiseks (peatĂŒkk raamatust, mĂ”ni tĂ€psustav/selgitav lause jms). Ja vĂ€ga super oli see, et slaidiesitluse lĂ”pus oli ka Kahoot’i pĂ”hine nö “tunnikontroll”.

Continue Reading

MÔned mÔtted Growtopia teemadel, mis Radari saatest vÀlja jÀid

Esmalt tahan öelda suur tĂ€nu Radari tiimile, kes aitas loo tuua kĂ”igi Eesti lapsevanemateni. Kes seda klippi veel nĂ€inud pole, siis soovitan vaadata “Roppustest kubisev Eesti laste lemmikmĂ€ng Growtopia” enne kui edasi loete. Aga kuna paavsti teemad vĂ”tsid pĂ€ris suure osa saate ajast, siis kahjuks on mĂ”ned olulised kohad saatest vĂ€lja jÀÀnud ja siinkohal tahan need ikkagi kirja panna.

Puudulik seadusandlus

PĂ”hjus, miks mu eksperimendile mingit seadusandlikku kĂ€iku ei antud on see, et puudus alaealine kannatanu. Hoolimata sellest, et seksiorgia korraldajad seda ei teadnud – mul on ilusasti salvestatud ekraanivideo, kus mitmed korrad ĂŒtlen, et olen 11 ja ei saa kogu sellest seksivĂ€rgist ĂŒldsegi aru.

Aga veel hullem on tegelikult see, et igasugused perverdid on kaitstud ka olukorras, kus laps valetab ennast vanemaks. NĂ€iteks kui tehakse lapsele Google konto esimeses klassis telefoni jaoks. Siis peab paratamatult lapse vanuseks mĂ€rkima 13, sest nooremad kasutajad pole ju lubatud. Seega vĂ”ib kuskil Google+ kontolt kolme aasta pĂ€rast nĂ€ha, et laps on 16, kui ta tegelikult on 10. Ja sain enda vestlustest politseiga aru, et sellisel juhul on perverdil ÕIGUSTATUD OOTUS eeldada, et see vanus on Ă”ige – isegi kui palja silmaga on nĂ€ha, et tegelikult laps on tunduvalt noorem.

Continue Reading

2. peatĂŒkk “Digitaalne jalajĂ€lg” raamatust “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”

Kujuta ette olukorda, kus hommikul Ă€rgates seisab sinu voodi kĂ”rval vĂ€ike hallides riietes tundmatu, kes kirjutab usinalt oma mĂ€rkmikusse su tĂ€pse Ă€rkamise kellaaja! Ta jĂ€rgneb sulle vannituppa ja kööki, istub auto tagumisel istmel, kui viid lapsi kooli ja ise tööle sĂ”idad. Koosolekutel varjub ta kuskile potilillede taha ning ainus, mis tema olemasolust mĂ€rku annab, on pliiatsikribin paberil. Ja nii kuni selle hetkeni, kui sa Ă”htul uuesti unne jÀÀd. On ju jabur mĂ”te? Kes ĂŒldse kannataks sellist asja vĂ€lja, et tĂ€iesti vÔÔras inimene iga tema tegemist tĂ€pselt jÀÀdvustab?

Ometigi toimub tĂ€pselt selline asi internetis, kus iga meie liigutus kuhugi serveritesse salvestatakse. Iga kord, kui me avame arvuti vĂ”i nutiseadme, alustame me tegelikult virtuaalset rĂ€nnakut. SĂ”ltuvalt sellest, mida ja kuidas me teeme, on meie virtuaalne jalajĂ€lg kas pealiskaudne, mida suudab jĂ€litada ainult kogenud jĂ€ljekĂŒtt, vĂ”i sĂŒgav, mis igaĂŒhele teravalt silma hakkab. Continue Reading