Kool on juba mõned nädalad käinud ja õpetajad üle Eesti seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas lastele õpetada neid müstilisi digipädevusi, millest isegi päris täpselt mõnikord aru ei saa. Raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor Diana Poudel jagab alljärgnevalt mõned nipid, kuidas lapsi võiks virtuaalmaailma radadel juhendada.
Tee asju lõbusalt ja reaalse eluga seotult
Hiljuti vestlesin kahe pedagoogiga, kellega arutasime ka haridussüsteemis levivat trendi, et informaatika = Word. Olgem ausad – Word ja Office on pigem ikka kontoritarkvara ja nende selgeks saamine ei tee inimesest veel IT spetsialisti. Samas ei jaga ma isiklikult osade pedagoogide arvamust, et Word on igav. Tegelikult annab sellega päris palju ära teha ja oluline ongi lastele näidata, kuidas see programm reaalselt nende elu lihtsamaks ja põnevamaks teha võib. Miks mitte lasta teha Wordi abil mõnd plakatit või sünnipäevakutset või laske lastel leida mõni põnev plakat, mida nad jäljendada võiks. Excelit õpetades võib teha väikese võistluse – ükskõik kas salvestada sinna kogutud küünlaümbriseid või loete vahelduseks samme.
Kasuta vabavara
Väga tihti võib näha olukorda, kus koolide arvutiklassidesse on ostetud üliuhked programmid ning litsentsitasuks on kulunud rohkem raha, kui mõne lasteaia mänguväljakule. Kahjuks selliste programmidega kipub olema nii, et enamikes koduarvutites neid ei ole ja seega pole õpilastel võimalust oma teadmisi kuskil rakendada. Minu soovitus on, et kasutage Photoshopi asemel Gimpi ja Office’i asemel Google Drive’i – need on vabavaralised alternatiivid, mida iga laps saab kasutada ka peale tunni lõppemist, hoolimata sellest kui paks on ta vanemate rahakott.
Internetis kehtivad samad reeglid, mis päris elus
Millegipärast kipub nii olema, et arvuti ekraanil tundub reaalsus teine. Me kipume ütlema ja tegema asju, mida me kindlasti ei teeks füüsilises avalikus ruumis. Oluline on anda noortele konkreetne ja üheselt mõistetav sõnum, et virtuaalses maailmas kehtivad kõik need samad reeglid, mis klassiruumis või kodus. Pole ilus valetada, ropendada, solvata, varastada jne. Koolides külalistunde andes olen aru saanud, et väga paljud noored isegi ei mõista, mis on täpselt küberkiusamine ning seetõttu soovitaks ka see teema läbi arutada kohe kooliaasta alguses, et vältida kurbi vahejuhtumeid.
Turvalise interneti tunni võite läbi viia näiteks nende õppematerjalide abil.
Spikerdage julgelt
Ma tean, et õpetajad ei suhtu väga hästi spikerdamisse, kuid samas ei maksa alati ka ratast ise leiutama hakata. Internetis on palju toredaid kohti ja kogukondi, kus jagatakse infot nutitundide läbiviimise kohta ja antakse head nõu, kuidas digitehnoloogiate abil tunde põnevamaks teha. Kui alguses on endal kindlustunnet puudu, siis kasutage julgelt teiste loodud materjale. Koos kogemuste kasvamisega kasvab ka enda julgus täiesti uusi asju proovida.
Näiteks liitu FB grupiga “Nutitund igasse kooli!”
Lapsed ei ole targemad kui täiskasvanud
Tihti võib kuulda arvamust, et mis nendele lastele ikka arvutit õpetada – niikuinii teavad nad rohkem kui meie. Tegu on linnalegendiga, millel puudub igasugune empiiriline tõestus. Olen täiesti nõus, et lapsed on julgemad uusi asju proovima ja neil on rohkem intuitsiooni, et mõista, kuhu suunas tuleb ekraanil näppu lohistada, aga väheste üksikute eranditega on tänapäeva lapsed lihtsalt tarbijad ja nad tegelikult teavad üsna vähe sellest, kuidas internet tegelikult töötab või millest arvuti koosneb. Siia tahaks tuua allegooria restoraniga – see, et ma oskan menüüst toitu tellida ja selle ka kahvli ning noa abil ära tarbida, ei tee ju minust veel kokka.
Kaasake lapsevanemaid
Väga vähesed õpetajad kasutavad kasulikku ressurssi, mille moodustavad lapsevanemad. Suure tõenäosusega on ühe tavalise klassi vanemate hulgas päris palju erinevat digikompetentsi ja enamik vanemaid, keda tunnen, on hea meelega nõus ka panustama laste haridusse. Lihtsalt tavaline eesti lapsevanem ei võta ise initsiatiivi ja siin on õpetajal oluline roll. Miks mitte teha kooliaasta alguses üks kiire küsitlus Google Formsi abil, et selgitada välja, mida lapsevanemad oskavad ja mida nad oleksid valmis ka klassile tutvustama?
Andke õpilastele õpetamiskogemus
Teine kasutamata ressurss on õpilased ise. Eriti vanemate klasside õpilased, kes lisaks koolitööle ka mõne põneva huvitegevusega seotud on. Olen ise näinud, kuidas juba 5. ja 6. klassi noored viivad läbi robootika töötube algklassilastele ja nende vanematele ning saavad sellega ilusasti hakkama. Kõige toredam on see, et nii mõnigi neist õpilastest tahab tänu sellele kogemusele ka ise tulevikus õpetajaks saada.
Mängige koos
Internetist leiab päris palju erinevaid õpi- ja tõsimänge, mille abil saavad lapsed oma teadmisi proovile panna. Kindlasti tasuks koos lastega ka ise mängida – nii tekib palju parem tunnetus õpilaste taseme suhtes ning laste jaoks on ühine mäng oluline osa ka usaldusliku suhte loomise protsessis.
Julgustage lapsi ja vanemaid suhtlema
Tänapäeval on päris palju erinevaid võimalusi virtuaalsete kogukondade loomiseks ja eriti lapsevanemaid tasuks julgustada neid ka kasutusele võtma. Pikemas perspektiivis see vähendab õpetaja koormust ja aitab ennetada tekkivaid probleeme, kui vanematel on olemas oma vestlusnurgake internetis, kus infot vahetada ja muljeid jagada. Samuti tasuks kursis hoida õpilaste suhtlusega internetis – näiteks tean mitut juhtumit, kus veebipõhisest klassi vestlusgrupist (klassichatist) on välja jäetud paar ebapopulaarsemat õpilast ja see kindlasti on koht, kus taaskord tuleks sekkuda ja rääkida noortele kiusamisest ning selle ennetamisest.
Nautige õppimisprotsessi
Iga õpetaja on end leidnud olukorrast, kus tuleb mõnd last lohutada, kui ülesanne esimesel korral ei õnnestu. Ometigi paljud õpetajad pelgavad nutiseadmeid, kuna seal ei kipu ka asjad esimesel korral täielikult õnnestuma. Mõelge, mida te sellises olukorras oma õpilasele ütleksite ja tehke siis oma sõnade järgi. Ja nautige seda õppimisprotsessi – teadlased on tõestanud, et uute asjade õppimine on hea meie vaimsele tervisele ja nutimaailma avastamine on suurepärane võimalus ajule täiendavat treeningkoormust pakkuda.
Põnevat ja avastusterohket kooliaastat!