10 soovitust kuidas alanud aastal turvalisemalt internetis liigelda

Väga paljud inimesed kipuvad arvama, et nad on liiga ebaolulised või vaesed selleks, et võiks sattuda küberpättide vaatevälja. Ja neilt pole ju tegelikult miskit virtuaalset võimalik varastada. Tegelikult päris nii see ei ole ja just seetõttu palun koolitustel alati inimesel mõelda kolmele küsimusele:
  1. Kui suure summa eest oled sa andma pättidele ligipääsu enda sotsiaalmeediakontodele, et su tuttavatelt saaks raha välja petta?
  2. Kui suure summa eest oled sa nõus mõnda oma fotot laskma postitada mõnele pornolehele?
  3. Kui su arvuti kohe praegu põlema läheks, siis kui palju oled saa nõus osavale IT tüübile maksma, et see su andmed ja failid taastaks?
Nüüd liida need kolm numbrit kokku ja saad ligilähedase summa, et kui palju küberpätid sulle võivad kahju teha. Seda ka juhul kui su pangaarvel on null eurot ning sul puudub igasugune avalik maine, mille kaitsmisest sa hooliks. Aga õnneks on pätid laisad ja kuna internetis on inimesi palju, siis kasutatakse tihti küllalki sarnaseid meetodeid andmete väljameelitamiseks.

1. Uueks aastaks uued paroolid

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et hea parool kestab igavesti, siis tegelikult see nii ei ole. Pidevalt võib lugeda uudiseid, kuidas ühe või teise lehe andmebaasid on häkkerite rünnaku alla sattunud ning kasutajaandmed koos krüpteeritud paroolidega on kõigile kättesaadavad. Muidugi salvestab iga korralik veebileht paroole krüpteeritul kujul, kuid arvutite võimsus kasvab pidevalt ja see, mis mõne aasta eest oli lahendamatu ülesanne võib tänaste arvutite jaoks olla mõne tunni töö.
Seetõttu tasub korra aastas vähemalt enda jaoks olulistel kontodel paroole uuendada. Ja kindlasti tuleb eriti hoolikas olla oma esmase e-posti parooliga, sest kui mõni pahatahtlik inimene sellele ligi pääseb, siis saab ta muuta ka kõik su teiste kontode paroolid kasutades “Unustasid parooli” nuppu.

2. Kaheastmeline autentimine

Veel parem kui lisaks paroolidele seadista oma Gmaili ja Facebooki kontole kaheastmelise autentimise. See siis tähendab seda, et kui logid oma kontodele sisse võõras seadmes, siis saadetakse su telefonile kinnituskood, mille pead sisestama. Muidugi ei aita see juhul, kui su telefon varastatakse, kuid igasuguste välismaiste häkkerite jaoks on see piisav takistus, et nad sinu konto ründamisest loobuks.

3. Googelda ennast

Kui veel kümme aastat tagasi räägiti igal müügikoolitusel seda, et kui oluline on mulje, mille jätad koostööpartnerile esimese 5 sekundi jooksul, siis nüüd ei pruugi sa sellele kohtumisele pääseda kui su virtuaalne visiitkaart piisavalt atraktiivne pole. Ehk siis peaksid pidevalt jälgima vähemalt oma esimest paarikümmet otsingutulemust, mis Google sinu kohta näitab. Vajadusel saab neid otsinguid veidi kohendada. Muidugi tasub alati meeles pidada, et internetist asjade eemaldamine on sada korda keerulisem kui nende asjade postitamine sinna.

4. Suurpuhastus virtuaalmaailmas

Kord aastas tasub teha ka üks suurem puhastus oma digiriiulitel. Sorteeri äta eelmise aasta fotod ja jäta alles vaid need kõige paremad. Vaata kriitilise pilguga üle oma sõbralistid – iga sõber sotsiaalmeedias tekitab päris palju infomüra ja seetõttu tasuks hoida seal ainult inimesi, kelle tegemised sind ka päriselt huvitavad.

5. Privaatne või avalik

Vaata üle ka oma privaatsussätted enda kontodel. Mida soovid jagada kogu maailmaga ja mida pigem jagaksid oma lähimate tuttavatega.

6. Tee tagavarakoopiad olulisest

Viimasel ajal on järjest suuremat populaarsust kurjategijate seas kogumas ka pahavara, millega pannakse kasutaja arvutis andmed lukku ja nende avamiseks peab kasutaja kurjategijatele maksma lunaraha. Kogu selle skeemi idee toimib põhimõttel, et enamik inimesi ei tee oma andmetest pidevalt koopiaid. Kui sul andmed on korralikult varundatud, siis ei pea sa kunagi seisma silmitsi dilemmaga, kas kaotada vajalikud andmed või maksta kurjategijatele. Odavaim variant on välise kõvaketta ostmine, kuid ise kasutan näiteks Dropboxi – seal saan alati vajadusel andmed taastada.

7. Investeeri viirusetõrjesse

Kuigi viirusetõrje ei anna 100% kaitset, siis ikkagi hea viirusetõrje aitab hoida suuremate pahanduste eest. Ja viirusetõrjet ei ole vaja ainult arvutisse vaid tegelikult võivad pahavaraga nakatuda ka nutitelefonid ja tahvelarvutid. Ükski viirus ei ole loodud selleks, et sinu seadet kiiremaks ja paremaks teha. Pigem püütakse pahavaraga ikka kätte saada sinu paroole, krediitkaardiandmeid või kasutatakse sinu arvutit mingitel valgustkartvate tegevuste jaoks. Aga nagu öeldud, siis ei tähenda seadmes olev viirusetõrje seda, et kasutaja võib mõtlematult kõigel klikkima hakata. Nagu vaktsiinid aitavad kindla haigustüve puhul, siis ka viirusetõrje ei pruugi kursis olla iga pahavara koodiga ja ettevaatlik tuleb ikka olla.

8. Ole ettevaatlik privaatsete sõnumitega

Tihti tekitavad meile kõige rohkem probleeme need asjad, mida oleme kellegile privaatse sõnumiga saatnud. Kohe kui me jagame privaatselt infot, mida me avalikult oma sotsiaalmeedia seinal kindlasti jagada ei taha, siis oleme pannud ennast olukorda, kus võime langeda väljapressimise ohvriks. Selles osas on meedias väga kurbi lugusid läbi käinud ja seda eriti just teismelistega seoses. Kui sul on kodus mõni teismeline, siis soovitaks vaadata koos temaga YouTube’st Amanda Toddi enestapukirja videot või lugeda Pealtnägija Hispaanlanna lugu.

9. Väldi ussikesi õngekonksude otsas

Kui internetis tundub mingi asi liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega ei olegi see tõsi. Igasugused imetooted, üliodavad pakkumised ja suured lotovõidud on lihtsalt ussikesed õngekonksu otsas ja nendega püütakse kätte saada kasutaja raha, isikuandmeid või siis nakatada arvutit mingi pahavaraga. Ära kunagi pane krediitkaardiandmeid lehele, mille omanikku täpselt ei tea ning samuti ära kasuta kahtlastel lehtedel kunagi samu paroole, mida kasutad oma põhikontodel. Kui internetis on mõni asi tasuta, siis kaubaks oled üldjuhul sina ise.

10. Ära jaga jama

Öeldakse, et vale teeb kolm tiiru ümber maailma enne kui tõde uksest välja saab ja kahjuks nii see täpselt internetis kipubki olema. Väga tihti näen enda FB seinal, kuidas inimesed jagavad postitusi, mille tõesisaldus on minimaalne. Mõnikord ärkavad ellu ka aastatetagused uudised või tekib paanika kellegi suvalise postitusest. Seetõttu oleks ju tore, kui uuel algaval aastal inimesed rohkem süübiks asjadesse ja kindlasti pole mõtet jagada ühtegi asja ainult pealkirja põhjal. Kui mingi teema kõnetab, siis kontrollige üle, kas allikas on usaldusväärne enne kui jagate. Kui teema nii palju ei kõneta, et viitsiksid paar minutit allika taustauuringule kulutada, siis parem ära jaga – infomüra on niikuinii meeletu.