Ekraaniaeg ja tühjad kalorid

Sellel teisipäeval peale osalemist saates “Suud puhtaks” sõitsin autoga kodu poole ja püüdsin aru saada, miks mulle mõjub väljend ekraaniaeg nagu punane rätt härjale. Ja peale mõningast juurdlemist sain aru – tegu on sama ohtliku väljendiga kui kalorid.

Näiteks kui ma ütlen, et eile tarbisin 2000 kalorit, siis see tegelikult ei ütle ju miskit minu toitumisharjumuste kohta. Üldse et saaks asjad konteksti panna on vaja teada minu vanust, sugu, pikkust, kaalu, liikumisharjumusi ja praegust kehalist vormi. Samuti ei ole ju oluline ainult nende kalorite hulk vaid ka kvaliteet. Kas ma sain kalorid hamburgerit ja friikartuleid tarbides või hoopis mõnd suppi ja salatit süües.

Täpselt sama vähe ütleb tegelikult see, kui ütlen, et mu keskmine ekraaniaeg päevas on kaheksa tundi. Sest probleem ei ole otseselt ekraaniaeg vaid see, mida me täpselt seal ekraanilt vaatame. Kusjuures tänapäeva spordiklubide võimaluste juures ei pruugi suur ekraaniaeg tähendada isegi vähest liikumist – ka jooksulindil liikudes saab uudiseid lugeda või YouTubest videoid vaadata.

Seega ma tõesti arvan (ja seda arvamust ka seal saates üsna jõuliselt sai väljendatud), et ei ole oluline see, kui kaua me oma ekraanide taga istume vaid see, mida me seal teeme. Nagu toidu puhul ei räägi me enam kaloritest vaid pigem sellest, et toitumine peab olema mitmekülgne ja tervislik, siis samamoodi peaksime ekraaniaja osas pigem alustama diskussiooni selle üle, et millised rakendused ja tegevused on arendavad ja millised tegevused on nö tühjad kalorid.

See on küsimus, millele ühest objektiivset vastust on väga raske anda. Üks võimalus on mõõta seda erinevate veebilehtede või rakenduste järgi. Näiteks võite oma arvutisse panna RescueTime ja vaadata, et millele siis aeg tegelikult kulub.

Muidugi tuleb ka siin ettevaatlik olla, sest rakendus kipub väga kirvega siin liigitama, mis on kasulik ja mis mitte. Selle jaoks on FB alati negatiivne ajakasutus ning programm ei tee vahet, kas panen näiteks üles järgmise kuu koolituste infot (isiklikult nimetaks seda tegevust produktiivseks) või siis lihtsalt kerin postitusi. Facebook on nagu šokolaad – mõistlikes kogustes turgutab vaimu ja ei tee kehale liiga, aga väga lihtne on ennast unustada ja tüki asemel terve tahvli nahka panna.

Lapsevanemana on mul tegelikult kõige vastandlikumad tunded YouTube osas. Seal on väga palju kasulikku, toredat ning harivat. Kahjuks on seal ka väga palju negatiivset ning mõttetut. Võid õppida kuidas ehitada maja või õppida, kuidas ehitada pommi :/

Tegelikult nagu ma ütlesin, siis see teema vajab laiemat diskussiooni, kuid algatuseks paneks siis nüüd paar ideed, et kuidas lapsi suunata arendavama ekraaniaja suunas.

Üks väga hea matemaatika mäng, mida oleme koos lastega mänginud ja mille juurde vahepeal tagasi tuleme. Olemas nii Play poes kui ka App Stores. Kui su 5+ klassis käiv laps on matemaatikas veidi hädas, siis enne koduõpetaja palkamist võib näiteks lasta selle mängu kõik tasemed teha läbi. Täiesti võimalik, et peale seda pole koduõpetajat enam vaja. Mängu täisversioon on tasuline, aga see mäng on oma hinda väärt.

Suurepärane rakendus, kus saab uusi keeli mängulisel moel õppida. Ainuke jama on see, et mingi võõrkeel peab olemas olema, mille baasilt uusi keeli õppima hakata, sest eesti keelt seal pole.

Tänapäeval valmivad enamik tekste arvuti abiga ja seega mida kiiremini kirjutada suudad, seda produktiivsem oled. Klahvu ja 10fastfingers on mõlemad kohad, kus saab harjutada kiiremini kirjutama.

Kui akadeemilised andmebaasid kipuvad olema tasulised, siis Google Scholarist leiab väga palju head akadeemilist kirjandust täiesti tasuta.

– – – – –

Pean nüüd lõpetama, kuid väga tore oleks, kui sa kallis lugeja jätaks ka kommentaaridesse mõne soovituse mõne veebilehe või rakenduse kohta, mille võib ka sinna “tervisliku toidu” kategooriasse paigutada.