Täna jäi silma Postimehes ilmunud artikkel, et “Investeerimiskelmid otsivad ohvreid”. Eriti murelikuks tegi mind lõik, et
Tema sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poole, kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et on investorid, nende raha “töötab” ja justkui toob tulu.
Ma nüüd otseselt ise pole selle skämmi kannatanutega suhelnud ning seetõttu mul puudub ka igasugune info, et kuidas nendelt raha välja peteti, kuid otsustasin teha väikese mõtteharjutuse, et juhul kui oleksin kuritegelik mastermind, siis mida ma teeksin, et inimestelt võimalikult palju raha kätte saada.
Esiteks telliksin ma kuskil vabakutseliste programmeerijate keskkonnast endale ühe veebilehe. See oleks üsna lihtne – uhke nimega investeerimisfondi logo, õnnelik vanapaar kariibi mere kruiisil, kes fondi kiidab ja kindlasti ka uskumatu tootluse numbritega graafikud. Et võrreldes muuda kohtadega saad sellest fondist garanteeritud tootluse X% + suure tõenäosusega veel kullahunniku pealekauba. OK – võibolla kullahunnikut ei lubaks, sest see võiks mõnel inimesel ikkagi panna häirekella helisema, et liiga hea, et olla tõsi.
Veebilehele saab muidugi sisse logida ja konto avada. Esmakordsel konto avamisel lisab fond kindlasti näiteks 10% investeeritud summast ning inimesel on võimalik isegi igapäevaselt uudiskirja tellida, et kui palju ta raha on teeninud.
Ja siis hakkaksin ma reklaame usinalt kuvama. Olen isegi postimees.ee lehel näinud täiesti skämmreklaame ja hea sättimisega Google Adsis saab jätta mulje, et tegu on täiesti korraliku ja usaldusväärse veebilehega, mille tegevust kajastatakse usaldusväärsetel lehtedel. Kindlasti ostaks ka trollifarmist hunnik laike ja kommentaare FB postitustele, kus “tavalised” Eesti inimesed kiidavad, et lõpuks ometi on alternatiiv rootsi raharöövlitest pankadele.
Kui inimene ülekande teeb, siis see kajastuks mu veebilehel täiesti korrektselt. Ütleme nii, et asi töötaks nagu LHV virtuaalkonto, kuid erinevalt LHV pakutavast teenusest, kus kasutaja teab, et tegu olematu raha ja õppeotstarbelise kontoga, oleks minu “fondilehel” inimestel illusioon, et nende päris raha kasvab mühinal ning julgustaksin neid tegema igakuiseid makseid usinalt edasi, et ka see raha kasvama panna nagu Buratino oma münte Lollidemaal kasvama püüdis panna.
Muidugi mingi hetk see petuskeem laguneks – kui inimesed tahavad fondist väljuda ning avastavad, et minu imede fondis saab teha ainult sisemakseid. Ja kindlasti oleks mul kasulikum sellel ajal olla juba kuskil Ladina-Ameerika troopiliste metsade vahel, sest kindlasti tahaks minuga suhelda igasugused mundris isikud. Kuid kui mõelda, kui palju vaeva näevad skämmerid praegu, et inimestelt paarkümmend eurot kätte saada, siis mõelge, mis juhtub siis, kui maailmas uudis levib, et varsti meil siin sadu tuhandeid inimesi, kes kogusummas miljardeid eurosid plaanivad ise investeerima hakata. Isiklikult kardan, et selliseid imede fondikesi tekib päevadega rohkem kui seeni metsas peale korralikku vihma.
Ülaltoodud oli hüpoteetiline mõtisklus, sest mulle meeldib selliseid mõtteharjutusi teha… See hoiab vaimu virgena ning paranoia õigel tasemel. Kuid tegelikult pole ühtegi põhjust, miks isegi mina oma küllaltki keskpäraste tehniliste teadmistega ei võiks seda kõike teha – ainukesed takistavad tegurid on ju tegelikult südametunnistus ja soov olla tubli ja seaduskuulelik kodanik. Kahjuks neid piiranguid ei ole väga paljudel ning seetõttu olen ma väga mures vaadates, kuidas poliitikud murendavad pankade usaldusväärsust ning julgustavad inimesi ise oma raha investeerima hakkama. Igatahes, kui te nüüd sellele libedale teele astute, siis olge palun väga-väga ettevaatlikud, sest olen kindel, et tumeveebis on see info juba liikvel, et ühes väikeses konnatiigis varsti võib õnged sisse visata.