Ostud internetis

Tegu on raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” 14. peatükiga

_____________________________________

Tänapäeval võib olla keeruline leida inimest, kes pole interneti kaudu kunagi midagi ostnud või müünud. Kõik prognoosid näitavad, et e-kaubanduse osakaal suureneb kiirenevas tempos, kuid koos sellega on kolinud internetti ka petturid ja kiiret raha teenida lootvad äriinimesed. Internetis ostlemisega kaasneb paras hulk riske, millest tasub teadlik olla enne pangaülekande tegemist või krediitkaardiandmete sisestamist.

Hiljuti jäi silma uudis, et USA-s sulgeb järjest rohkem kaubanduskeskusi oma uksi, kuna inimesed teevad järjest aina enam oste internetist. Kellelegi pole ju saladus, et Aliexpressi lehelt Hiinast kaupa tellides tuleb eseme hind koos transpordikuludega märgata-valt soodsam kui seda kohalikust kaubandusvõrgust soetades.

Paratamatult on koos ausate kauplejatega kolinud internetti ka need, kes näevad internetis võimalusi teenida tulu moel, mida tavalises poes harrastada poleks võimalik. See võib olla näiteks kauba piltide ilustamine või olematu kauba müümine. Tihti minnakse välja inimlike nõrkuste peale – internetiski kehtib reegel, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega see ei olegi tõsi.

Mõista tuleb sedagi, et poe kodulehele võib pettur lisada mis iganes tunnustusi ja märke. Kui näed mõne Eesti e-poe kodulehel märki „Turvaline ostukoht“, saad kahtluse korral kontrollida Eesti E-kaubanduse Liidu kodulehelt, kas neile ka tegelikult on see märk välja antud. See, et mingi e-pood lubab „Secure checkout“, „Buyer guarantee“ või „Full refund“, ei tähenda tegelikult midagi – suure tõenäosusega on pettuse eesmärgil loodud lehtedel selliseid märke isegi rohkem, kuna erinevalt ausast kauplejast ei ole neil kavatsustki oma lubadustest kinni pidada.

Üheks kõige suuremaks riskiks internetis on krediitkaardiandmete jagamine mõnele tundmatule osapoolele. Kuna krediitkaart töötab üldiselt põhimõttel, et kui tead numbrit, turvakoodi ja kasutaja nime, saad sellega oste teha, on ebaausal kaupmehel lihtne sisestatud krediitkaardiandmed salvestada ja neid siis kiiresti mujal kasutada. Enne ostlemishullusesse laskumist püüa kaardiga seotud riske võimalikult palju maandada.

Esmalt mõtle läbi, kas vajad traditsioonilist krediitkaarti. Ise olen aastaid kasutanud SEB panga poolt pakutavat pildikaarti, mis lubab internetis makseid teha, kuid mille puhul ei saa teha suuremaid kulutusi kui kontol olev summa. Minu teine isiklik nipp on kahe kontoga opereerimine – mul on pangas kaks kontot. Üks neist on seotud pangakaardiga ja teine on selline, millel saab tehinguid teha ainult internetipanka sisse logides või pangakontoris. Hoian enamikku oma rahast sellel kontol, millega ühtki kaarti seotud pole. Vajadusel saan ju alati kiirelt mobiilipangas ülekande teha, kui tahan midagi suuremat osta ja kaardikontol pole piisavalt raha. Swedbankis pakub sarnast lahendust Deebetkaart Pluss.

Selline süsteem garanteerib, et isegi kui mu kaardinumber satub pahatahtlike tegelaste kätte, on suurimaks kahjuks kaardikontol olev raha. Isegi seda süsteemi kasutades püüan ettevaatlik olla ja sisestada oma kaardandmeid ainult sellistel lehtedel, mille turvalisuse suhtes üle keskmise kindel olen: Amazon, App Store, Google Play, AliExpress, Next jms.

Vahel juhtub ikkagi, et näen midagi vahvat, kuid mul puudub igasugune taustainfo veebilehe omaniku kohta. Siis kasutan reeglina SEB virtuaalkaardi teenust, mis tähendab küll kahe euro suurust lisakulu, kuid saan kaardi limiidiks panna summa, mida vajan ostu tegemiseks ning kuu aja möödudes kaart aegub. Kahjuks Swedbank sellist teenust ei paku.

Kui pangakaart on nii seadistatud, et julged selle numbrit kasutada, on järgmiseks suureks väljakutseks müüjate usaldusväärsuse hindamine. Kahjuks ei ole viie tähekesega tagasiside siinkohal alati kõige usaldusväärsem. Näiteks sai fiverr.com lehel veel hiljuti osta viie dollariga kümme positiivset Amazoni tagasisidet. Aliexpressis kuvatakse toote juures ka ostude arv ning olen paar korda sattunud asjade otsa, kus ostude arv on väiksem kui positiivse tagasiside arv. Olles ise ka e-poe ja internetiturunduse teemadega kokku puutunud, julgen väita, et see on kaupmehe kohta juba väga tubli saavutus, kui suudetakse 10% klientidest panna tagasisidet jätma. Seega kui näen, et iga teine ostja on tagasisidet andnud, muudab see mind pigem kahtlustavaks.

Lõpetuseks veidi piltidest. Kui libatagasiside jätmine on teema, millega portaalid üldjuhul võidelda püüavad, on piltide töötlemine üldlevinud praktika. Siinkohal on oluline mõista, et tootepiltide ilustamist saab teha erineval tasemel. Üks asi on võtta telefoniga tehtud tootest foto ja seal veidi kontrasti suurendada, kribu taust eemaldada ja kaunis peegeldus lisada. See on turundus. Kui aga keegi võtab mõne moelooja kodulehelt kleidi, paneb selle pildi üles ja saadab ostjale enda tehtud käki, mis meenutab pildil olevat toodet sama palju kui taksikoer rotveilerit, on tegu pettusega. Oluline on arvesse võtta ka kultuurilist konteksti. Olen lõunamaades kokku puutunud toredate inimestega, kes tõesti ei saa aru, miks ma väidan, et mõni nende toode ei tundu sama hea kui kataloogipilt, mille järgi nad asja on püüdnud järele teha.

Amazon.com’il on 500 000 töötajat ning lisaks 45 000 robotit, kes aitavad pakke komplekteerida. Päevas saadetakse välja 1,6 miljonit pakki ning 2016. aastal oli nende aastakäive 136 miljardit dollarit
(võrdluseks: Eesti aastane riigieelarve oli 2016. aastal ca 9 miljardit eurot).

Praktiline ülesanne

Kuigi tänapäeval ostetakse internetist peaaegu kõike – puhastuslappidest pehme mööblini – on Eestis üheks populaarsemaks kindlasti elektroonika ost. Ilma müüja abita elektroonikat ostes on kindlasti oluline lisaks ostu sooritamise oskusele ka eelnev taustauuring.

Seega tee üks turu-uuring. Kui sul on hetkel mingit seadet vaja, uuri selle kohta. Kui pole konkreetset vajadust, vali lihtsalt mõni populaarne toode (nutitelefon, mängukonsool vmt):

  • Kõigepealt võrdle selle toote hinnaskaalat Eestis ja välismaal. Kuna välismaalt (väljaspoolt Euroopa Liitu) kallimate asjade ostmisega lisanduvad ka maksud, võiks algaja šoppaja piirduda Euroopa Liidus asuvate veebipoodidega.
  • Eestis müügil olevate tehnikavidinate hinnavõrdlust saab mugavalt teha lehel hinnavaatlus.ee. Mujal Euroopas olevat hinnaskaalat näeb näiteks Amazonist. Inglise keelt kõnelejatele on parim valik amazon.co.uk ja saksa keele valdajatele amazon.de.
  • Kui kõige olulisem on hind, tasub vaadata ka oksjoniportaale. Eestis on suurim osta.ee ja rahvusvaheliselt võib vaadata ebay.co.uk.

Kindlasti tasuks ka toote enda kohta teha paar otsingut. Näiteks kui plaanisin uue telefoni ostu ja kaalusin valikutena Samsung S7 ja iPhone 7, tegin Google otsingumootoris järgmised päringud:

  • “Samsung S7 pros and cons”;
  • “iPhone s7 pros and cons”;
  • “Samsung S7 vs iPhone 7”;
  • “Samsung s7 reviews”;
  • “iPhone s7 reviews”.

Tee nüüd sarnased otsingud sind huvitava toote kohta ja korraliku ülevaate saamiseks vaata üle iga otsingutulemuse kolm esimest lehte.

Enda otsingute tulemusena otsustasin osta mudeli Samsung S7, kuna mulle oluline funktsionaalsus oli telefonidel suhteliselt võrdne ja ka kasutajate tagasiside oli mõlema telefoni puhul sarnaselt positiivne. Ühe telefoni hind oli lihtsalt märgatavalt soodsam kui teise oma. Enne taustauuringut olin päris kindel, et vahetan vana iPhone’i sama firma uuema mudeli vastu.

____________________________________________________

Kui see postitus sulle meeldis, siis äkki soovid tellida raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” ja jõuluvana kingikotti? Kasutades koodi P2kap!kkTegutseb saad raamatu või e-raamatu tellida 20% soodsamalt kuni 15. detsembrini.