Ühe lapsevanema lugu: Külalisõpetajana neljanda klassi ees turvalise interneti tundi tegemas

Mul on siiralt hea meel õpetajate päeva järelkajana jagada lapsevanema Jane Mölli kogemust, kuidas ta viis läbi turvalise interneti tunni. Jane kasutas tunni läbiviimiseks lehel Materjalid õpetajatele olevat slaidiesitlust koos raamatuga “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”. Ma väga loodan, et head eeskuju järgivad ka teised lapsevanemad. Külalistunni andmine (eriti oma laste klassis) on väga põnev ja teistmoodi kogemus, mida iga lapsevanem peaks vähemalt korra kogema. Kuna Jane enda ajaveeb on privaatne, siis kopeerisin tema loal kogu teksti siia.

_____________________________________

Tänase õpetajatepäeva puhul avanes mul võimalus minna kooli neljandale klassile tundi andma.

Tunni sisu osas jäeti mulle vabad käed, seega otsustasin lastega rääkida turvalisusest internetis. Seda kolmel põhjusel:

  1. Haridustehnoloog minus sai võitu ja teema pidi seega tulema digimaailmast / digimaailmaga seoses;
  2. Teema ON äärmiselt aktuaalne ja olen seisukohal, et lasteaed ning kool saavad ära teha väga palju selleks, et õpetada lastele turvalist internetikäitumist;
  3. Avastasin hiljuti selliselt Facebooki lehelt nagu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” üleskutse lapsevanematele minna koolidesse juba valmis tehtud (!) materjalide põhjal andma külalistundi – minu ülesandeks jäi ainult materjalid enda jaoks läbi töötada ja nendega laste ette minna.

Ettevalmistus

Väga pikalt mul ettevalmistusaega muidugi ei olnud. Teisipäeva õhtul pöördus mu tütre õpetaja minu poole palvega, et järsku ma saan aidata neil sisustada õpetajatepäeva raames ära neljas tund. Meenus kohe üleskutse juba eelpool mainitud lehel ja läksin seda täpsemalt uurima. Väga mugav oli alla tõmmata juba valmis tehtud slaidiprogramm (leiab siit), mida oma tunni läbiviimisel kasutada. Õppe eesmärgil on lubatud esitlust ka endale veidi käepärasemaks kohandada. Slaidiesitluse puhul meeldis mulle väga see, et lisaks lihtsale sõnastusele ja lastepärastele piltidele on iga slaidi all ka suunavad viited ettekande ettevalmistamiseks (peatükk raamatust, mõni täpsustav/selgitav lause jms). Ja väga super oli see, et slaidiesitluse lõpus oli ka Kahoot’i põhine nö “tunnikontroll”.

Järgmiseks küsimuseks oli raamatu hankimine. Kuna tellimiseks enam aega ei jäänud (eelistan e-raamatu asemel paberraamatut), siis uurisin esmalt lugeja.ee kaudu võimalust laenutamiseks. Maakonna raamatukogu ainus eksemplar oli välja laenutatud ja teiseks variandiks oli ühe väikese kooli raamatukogu. Võtsin ühendust sõbrannaga, kes antud koolis töötab ja uurisin kas too saaks mulle järgmisel päeval selle raamatu hankida. Selgus, et sõbranna oli selle raamatu endale just eelmisel päeval soetanud, isegi autori autogrammi sisse saanud 🙂 Ja ta oli lahkelt nõus mulle seda veel samal õhtul kasutada andma.

Ja nii ma slaidi kaupa ja peatüki haaval alustasingi teema läbitöötamist. Aususe seiskohalt olgu öeldud, et kuna olen lasteaiaõpetaja erialale lisaks saanud ka haridustehnoloogi kõrvalsuuna, siis teema minu jaoks võõras ei olnud. Aga raamat oli niivõrd ladusalt ja huvitavalt kirjutatud, sealjuures rikastatud elust võetud näidetega, et selle lugemine oli puhas rõõm. Kui ma ka ei oleks teemaga tuttav ja tahaksin ikkagi selle teemaliselt tundi läbi viima minna (või siis ka oma lastele kodus asju selgitada), siis ei tule raamatus rinda pista keeruliste tehnoloogiliste terminitega, vaid kõik on igale vähegi arvutist midagi teadvale inimesele kindlasti mõistetav. Raamat on jaotatud peatükkideks, kus selgitatakse nii peatüki üldist olemust, tuuakse näiteid, saab läbi teha praktilisi ülesandeid kui ka on selgelt välja toodud juhendid kuidas antud teemat algklassilastega läbi võtta. Ehk siis puust ja punaseks!

Vahendite kasutamine

Seejärel rääkisin õpetajaga läbi klassis olevate vahendite kasutamisvõimaluse. Klassis on olemas projektoriga ühendatud arvuti ja kõlarid, palusin õpetajal lastele edasi öelda, et lapsed võtaksid sellel päeval kaasa ka oma seadme (nutitelefoni, tahvli). Mille peale ma siiski eelnevalt ei tulnud oli WIFI parooli küsimine. Ja kui tunni lõpus Kahoot’ini jõudsime, siis selguski, et enamustel ei ole võimalust kasutada andmesidet, seega tuleks WIFI kaudu sisse logida, aga WIFI parooli seal koolis õpilased ei tea. Kuna tunni pikkus oli niigi plaanitud ajast juba veidi üle läinud ja õpetajat, kellelt parooli küsida ka ei olnud, siis lahendasingi asja nii, et tegin oma telefoniga hotspot’i (mobiilne kuumkoht ehk siis jagasin oma andmesidet õpilastega). See on aga õppetund ka mulle järgmiseks korraks 🙂

Tunni läbiviimine

Igapäevaselt olen harjunud õppetegevusi läbi viima eelkooliealistega, nüüd oli mu ees klassitäis 10-aastaseid. Ega ma väga midagi ette oodata/karta ei osanud (selleks ei jäänud aegagi). Kuna päeva eesmärgiks oli huvi tekitada ka erinevate ametite vastu, siis rääkisin alguses põgusalt sellest, kes on haridustehnoloog ja mida ta täpsemalt teeb.

Seejärel hakkasime aga slaid haaval lastega koos läbi võtma ja arutama neid kümmet reeglit, mis aitavad internetis turvaliselt liikuda. Lapsed olid tegelikult üsna paljudest asjadest teadlikud, aga mind üllatas see kui palju lapsed tahtsid selle teema juures oma lugusid jagada. Kuna minu eesmärk ei olnud lihtsalt slaididelt üle kapata, siis lasin neil rahulikult rääkida. Selle tulemuseks oli muidugi see, et päris 45 minutiga me hakkama ei saanud. Aga lapsed olid rõõmuga valmis natukene kauem olema kui küsisin kas teeme veel Kahoot’is tunnikontrolli ka teema kohta 🙂 Kahoot ei olnud neile päris võõras, kuid kuna tekkis ootamatu probleem internetti pääsemisega, siis võttis sisselogimine omajagu aega. Lisaks ei toiminud osadel internetiühendus kõige paremini, aga saime siiski ka need 5 küsimust läbi käidud ja kiirelt õiged vastused läbi arutatud. Lastel tekkis ikka selline mõnus hasart sisse ja mu oma tütar ütles mulle pärast, et see oli väga äge, et ma Kahooti kasutasin ;).

Kõige kõige lõpuks jagasin ma igale lapsele välja prinditud värvimislehe (leiab ka siit) nende sama kümne reegliga, mille iga laps sai endale koju kaasa võtta.

Kokkuvõtteks

See on äärmiselt tänuväärne materjal, mille Diana Poudel on kokku pannud interneti turvalisuse teemal. Läbimõeldult on välja töötatud mitmekülgne võimalus tundi läbi viia (slaidiesitlus, multikad, Kahoot, värvimisleht, teemat toetab raamat). Kogu materjal on nii lihtsalt kirja pandud ja väga näitlikult lahti selgitatud, et seda mõistab iga inimene, kes natukenegi arvutit kasutada oskab.
Mina lähen hea meelega veel teinegi kord mõnda sarnast tundi läbi viima. Enne seda tagastan aga sõbrannale tema raamatu ja lähen soetan endale ka selle 🙂 Kui ma ka rohkem sellega ühegi klassi ette ei jõua, siis mul kodus kasvavad 10-aastane tütar ja 11-aastane poeg, kellel küll sotsiaalmeedia kontosid veel pole, kuid kes juba usinasti Minecrafti, Growtopiat, Robloxi ja Fortnite mängivad.