Hiljuti jäi mulle kõrvu info, et olemas on nüüd selline rakendus nagu Omegle (OmeTV on mobiilirakenduse nimi). Tegu siis suhtlusrakendusega, mille idee on lihtne – paned kirja mõne märksõna, mis sind huvitab (see isegi pole nõutav) ning siis ühendatakse sind täiesti suvalise inimesega, kellega vestelda saad. Mul endal praegu testides vestlust ei ühendanud, kui netist on neid screenshotte päris palju. See meem siin tundub asja olemuse hästi kokku võtvat.
Asja lähemalt uurides avastasin Omegle kodulehelt ka võimalus nö täiskasvanute chatiks – seal tuli lihtsalt kinnitada, et olen 18 aastane või vanem ning avanes selline leht (muidugi seal nüüd polnud pildid nii varjatud nagu siin postituses).
Õnneks tundub, et see leht on viimastel nädalatel katki läinud ja seda ei saa väga kasutada. Samas kindel on see, et selliseid asju tekib internetti pidevalt juurde (meenub näiteks ask.fm sait, mida kasutati küberkiusamiseks ning mille tõttu ka üks noor tüdruk enesetapu tegi).
Isiklikult soovitaks kodus noortelt uurida, kas nad on Omegle lehte külastanud ning kui on, siis uurida ka, et milliste inimestega seal suheldud on. Alasti vestluspartnerid tunduvad olevat pigem reegel kui erand. Internetiavarustest leiab ka infot, kuidas mõni ennast lõigub videokõne ajal ja kindlasti on neid ekstreemseid ja veidraid näiteid palju. Sellised asjad tuleks kindlasti noorega läbi rääkida, et kuidas käituma peaks ja miks inimesed selliseid asju teevad.
PS! Palun olge ettevaatlikud teema kohta uurides – muidu on lõpuks nii, et noor saab saidi olemasolust teada hoopis lapsevanema käest. Seega selle asemel, et uurida, kas noor on Omegle saiti kasutanud, siis küsige pigem, et kas ta on kunagi mõnd videokõne võõra inimesega teinud.
Kindlasti ei tohi selliste teemade juures üle reageerida. Olen täiesti nõus, et selliseid rakendusi ei peaks alaealised kasutama, kuid samas paratamatus on see, et ikkagi jõutakse ka väga kahtlastesse kohtadesse. Oluline on see, et teismeline julgeks vajadusel vanematele rääkida, kui ta satub ebameeldivasse olukorda ning selleks peab olema usaldus ja turvatunne. Kui iga väikese jama peale võtta noorelt telefon nädalaks ja WiFi parool salajaseks muuta, siis sellisel juhul otsib ta kaastundlikku kuulajat kuskilt mujalt – võibolla just selliselt anonüümselt vestlussaidilt.